fbpx

Sõjakooli õppurid mälestasid langenud kadette

Avaldatud: 01.12.2015

Foto: Siim Teder, Karl Martin Räästas

Foto: Siim Teder, Karl Martin Räästas

Kõrgema Sõjakooli õppurid mälestasid täna varahommikul endiste Tondi kasarmute juures 1924. aasta 1. detsembril riigipöördekatse tagasilöömisel langenud kadette.

Kõrgema Sõjakooli veebel viis mälestusrivistusel läbi hommikuse loenduse, kus luges lisaks praeguste õppurite nimedele ette ka langenud kadettide nimed, kes jäävad sümboolselt igaveste kadettidena kooli nimekirja.

Kõrgema Sõjakooli ülema major Tarmo Luhaääre sõnul on 91 aastat tagasi Tallinnas toimunud sündmused kinnituseks, et nii jõustruktuurid kui ka tavakodanikud olid valmis riigikaitseks, täis otsustuskindlust ja tahet. “Mõisteti laiapõhjalise riigikaitse üht väga olulist komponenti – psühholoogilist valmisolekut,” ütles major Luhaäär. “Ilma käske saamata moodustati vastupanurühmad, millega likvideeriti riigipöördekatse mõne tunniga. Kadetid Tondil ei kaotanud tegutsemisvõimet ja lõid tagasi rünnaku. Nad näitasid üles vaprust, algatusvõimet ja asjatundlikkust.”

Kõrgema Sõjakooli ülem ning külalised asetasid pärjad mässukatses langenud kadettide ausambale ning mälestasid langenuid minutilise leinaseisakuga. Mälestusteenistuse algusega samal ajal, kell 5.23 süütasid kadetid küünlad ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste aula fuajees asuva mälestustahvli juures ning seisavad auvahtkonnas kella üheksani.

Kõrgema Sõjakooli õppurid külastasid pärast mälestusrivistust Tondi sõjakooli muuseumit ning Eesti Sõjamuuseumit. Pärjatoimkonnad viivad läbi pärjatseremooniad langenud kadettide haudadel Tallinnas Rahumäe kalmistul, Jõgeval Laiusevälja kalmistul, Tartu garnisoni kalmistul Raadil ja Vastseliina kalmistul.

Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus ründasid. Kommunistide eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning seejärel võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse nõukogude väed. Mässajate katse ebaõnnestus, kuid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras langesid võitluses.

Langenud sõjakooli kadettide mälestustseremoonia on Kõrgema Sõjakooli traditsiooniliste ürituste nimistus üks olulisemaid. Mälestusrivistuse traditsioon sai alguse aasta pärast mässu maha surumist. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävitati 1941. aastal. Monument taastati ning traditsioon taaselustati 2009. aastal.

Pildigalerii: http://pildid.mil.ee/Detsembrim-ssus-langenud-kadettide-m-lestustseremoonia-01-12-2015.