fbpx

Eri ajastu kadettide suhtumine riigikaitsesse

Meie väiksel kodumaal siin Läänemere kaldal on võideldud ammustest aegadest rahva vabaduse ja riigi iseseisvumise saavutamise ning kindlustamise nimel. Need võitlused ulatuvad pikka muinasaega, kui seisti vastu Riia piiskopkonnale, Mõõgavendade ordule, Taanile ja Rootsile ning hiljem Saksamaale ja Venemaale. Seda kõike selleks, et mitte sattuda võõrvõimu kammitsatesse, mis lämmataks rahva hinge ning seaks meid orjaahelatesse.  Nõnda sammus me rahvas vastu võimalusele iseseisvuda 1918. aastal.

Eesti vabaduse eest on aegade jooksul seisnud kangelased-kodukaitsjad, tulised isamaa armastajad, kes on olnud valmis ohverdama oma elu rahva vabaduse nimel. 92 aastat tagasi olid nendeks kodukaitsjateks ja tulisteks isamaa armastajateks Sõjakooli kadetid, kes suutsid seeläbi nurjata kommunistide riigipöördekatse.

Kas neid väärtushinnanguid, mida järgisid need vaprad Eesti Vabariigi aegsed kadetid, peetakse oluliseks ka täna enam kui 90 aastat hiljem?

Möödunud aegade kadett

Liikudes ajas tagasi jõulukuu esimese päeva varahommikkuse aastal 1924, kui meie julged rahvakaitsjad nurjasid kommunistide verised kavatsused Tondil, saame sündmuste käiku analüüsides näha, kuidas kadetid olid valmis ohverdama või ohtu seadma oma elu, et kaitsta kõrgemaid huve – riigi ja rahva iseseisvust. Kuigi see sündmus leidis aset pimedal varahommikul, suutsid kadetid sellele kiirelt reageerida. Teame, et kadett Udras oli piilkonnast tagasi tulnud ning kõhklemata oma elu ohutuses, avas ta teisele korrusele jõudnud mässuliste pihta tulle, hukkudes seejuures ise. Siinkohal tuleb välja tolleaegse kadeti otsustusvõime, valmisolek võitluseks, distsiplineeritus, usk oma võimetesse.

Lipu annetamine Allohvitseride koolile Foto: KVÜÕA muuseumi arhiiv

Lipu annetamine Allohvitseride koolile
Foto: KVÜÕA muuseumi arhiiv

Lugedes Eduard Laamani teost „Enamlaste riigipöörde katse Tallinnas 1. detsembril 1924“, saame ilmselge kuvandi tolleaegsest kadetist kui tulevasest ohvitserist. Kadett oli distsiplineeritud ning see distsipliin oli rajatud kohusetundele, isamaa-armastusele ja rahvuslikule meelsusele. Samuti on iseloomustatud tolleaegsetest kirjatükkides kadetti kui ausat, ustavat, vaprat, otsustus- ja algatusvõimelist, viisakat, kokkuhoidlikku, kannatlikku inimest, kes oli alati võitlusvalmis ning uskus oma võimetesse. Tolleaegset kadetti saab iseloomustada ka tagasihoidlikuna, kes oli valmis elama kasinates tingimustes, arvestades seda et siis olid Sõjakoolis suured magalad, kus kadetile oli määratud teiste seas üks voodikoht ja pink.

Tänapäeva kadett

Tänapäeva Kõrgema Sõjakooli kadettide väärtushinnanguid saab iseloomustada kasutades kaitseväe põhiväärtusi: ausus, vaprus, asjatundlikkus, ustavus, koostöövalmidus ja avatus. Need omadused sarnanevad möödunud aegade kadettidega. Küll on aga erinevust näha kutsevaliku langetamisel. Valdav enamus on teinud kutsevaliku isamaa armastuse kõrgemate huvide põhjal, täites ühiskonna ootusi. Teisalt on kutsevalikul otsustavaks põhjuseks kujunenud ka kangelaslikkus ja kutsumus, mis annab kadettidele justkui sisemise rahulolu, et nad saavad kaitsta rahva vabadust. Teiseks muutunud põhjuseks kutsevalikul on loov ja vaheldusrikas töö ehk teisisõnu tänapäeval lähtuvad kadetid kutsevalikul ka isiklikest huvidest ja soovist end teostada.

Kõrgema Sõjakooli ülema vahetuse tseremoonia 01.08.2016 Foto: Annett Kreitsman

Kõrgema Sõjakooli ülema vahetuse tseremoonia 01.08.2016
Foto: Annett Kreitsman

Väärtused on muutunud postmodernsemateks

Kui võrrelda praeguseid kadette esimese Eesti Vabariigi sõjakooli kadettidega, siis võib täheldada, et tollel ajal seati isiklikud huvid tahapoole isamaa armastusest ja kõrgematest huvidest ning muutunud on ka suhtumine vastutusse, kuna tänapäeval võib suure vastutusega kaasneda pigem negatiivne mõju. On näha ka muutust üldistes tingimustes – kui esimese Eesti Vabariigi ajal olid kadettidel üsna piiratud võimalused ning kadettide elulaad oli pigem kokkuhoidlik ning kasinates tingimustes, siis tänapäevaks on ühiskond ning võimalused arenenud ning häid tingimusi peetakse võrreldes tolle ajaga olulisteks tingimusteks. Tänapäeva kadettidel on tagatud hea sissetulek, kindel töökoht ja sotsiaalsed tagatised, need materiaalsed põhjused on kujunenud ka üheks oluliseks põhjuseks kutsevalikul.

Kokkuvõtteks võib väita, et suurim erinevus esimese Eesti Vabariigi sõjakooli kadeti ja praeguse sõjakooli kadeti vahel seisneb kutsevaliku langetamises – kui toona langetati see peamiselt soovist kaitsta isamaad, siis tänapäeval toetuvad kutsevaliku põhjused pigem ühiskondlikele väärtustele, millele on lisandunud ka olulise tähtsusega postmodernistlikumad väärtused. On näha, et kui 92 aastat tagasi olid kadetid oma tegudes ja otsustes õilsad ning lähtusid kõrgematest huvidest ja riigi huvidest, jättes tahaplaanile ning teisejärguliseks isiklikud huvid, siis tänapäeval on kadettidele lisaks olulised ka isiklikud huvid materiaalsete vahendite ja võimaluste näol. Siit eristubki selgesti tolleaegsete ja praeguste kadettide erinevus, mis iseenesest on tingitud ühiskonna arengust. Siinkohal tuleb mainida, et kadettidele kui kaitseväelastele ei panda isiklikke põhjuseid kutsevalikul pahaks, küll aga tuleks kadetil kui tulevasel ohvitseril hoolikalt läbi mõelda tulevane teekond ning prioriteedina pidada riigi huve. Kõige olulisem on aga meeles pidada, et kaitseväelase elukutse on väga vastutusrikas – meile on usaldatud rahva ja riigi vabaduse ning iseseisvumise kaitsmine. See seab ka ootused, mis ühiskonnal meile on, kõrgele.

 

Maaväe põhikursuse 2. õppeaasta kadett

Taavi Oja