Sõjakoolis levib uudne spordiala

CrossfitTartus paari aasta eest kvalifitseeritud treenerite käe all alustanud multifunktsionaalne treening CrossFit on sõjakoolis levimas nagu kulutuli. Grupina läbiviidav treening koondab mitmeid jõuvastupidavust arendavaid harjutusi ja on leidnud kasutust väga erineva taustaga sportlaste treenimisel.

Teise maaväe põhikursuse kadettseersant Aleksandr Afanasjev on tegelenud CrossFiti treeningutega natuke üle aasta. Sügisel otsustas ta koondada väikese seltskonna oma kursusekaaslasi, kes samuti uudse spordiala vastu huvi tundsid, ning hakkas neid ise harjutusi samuti kaasa tehes treenima. Seda, et uudne spordiala mõne kuuga nii palju huvilisi köidab, ei osanud ta aga ette näha. Alanud aastal alustatakse peale kõrgema sõjakooli matisaali treeninguid ka Tartu CrossFiti klubi saalis ja Aura veekeskuses.

“Inimesed tahavad trenni teha, aga tundus, et paljudel ei ole ülevaadet, kuidas süstemaatiliselt treenida,“ kirjeldab kadettseersant Afanasjev koostreenimise algust. „Mõne inimese jaoks on oluline, et saab alustada koos asjatundliku juhendajaga.“ Seni on Afanasjev viinud treeninguid läbi internetist leitavate materjalide põhjal. Ka on ta lihvinud oma teadmisi CrossFit Tartu klubi treenerite käe all. „Soov CrossFitis edasi areneda on suur ja lähiajal püüan saada ka treeneri kvalifikatsiooni. Kursuse- ja koolikaaslasi treenides saan arendada nii ennast kui ka innustada sõpru trenni tegema,“ põhjendab Afanasjev treeninggrupi kokkupanemist.

Kaheteistkümnest alustajast on tänaseks rivis viis treenijat, kellega on hiljem liitunud noorema kursuse kadetid ning trenni vastu tunneb huvi mitu inimest kaadrist. Kuna spetsiifilist varustust nappis, polnudki algul võimalik rohkem inimesi kaasata, kuid Afanasjevi sõnul lahendab uuest aastast kasutusele võetud Tartu CrossFiti klubi treeningsaal selle mure. Kuna CrossFit ei tähenda vaid jõutõstmist, saab nüüd ka Aura keskuses läbi viia kombineeritud kavaga ujumistrenne.

Trennis rutiini ei teki

Üks treening kestab keskmiselt tund aega. See algab kümme minutit kestva soojendusega, kus venitatakse ja soojendatakse lihaseid, keskendudes eriti neile, mida trennis rakendama hakatakse. Järgneva kahekümne minuti jooksul proovitakse skill-osas läbi harjutused, mida treeningu lõppfaasis tegema hakatakse, näiteks kükid kangiga pea kohal, kätekõverdused käte või pea peal ja teised jõutõsteharjutused, mis nõuavad treeneri suuremat tähelepanu, et treenijad end valede võtete tõttu ei vigastaks.

Sellele järgneb trenni põhiosa ehk WOD – Workout of the Day. See on kompleksharjutus, mis koosneb mitmest eri harjutusest, mida peab tegema kas teatud aja jooksul võimalikult suure korduste arvuga või vastupidi – tegema etteantud korduste arvu võimalikult kiiresti. Treening lõppeb lihaste venitamisega. „Vaatan treeningkava koostades, mis oli eelmisel treeningul puudulik ja milliseid lihaseid sel korral rohkem treenida võiks ning vastavalt sellele koostan uue WOD-i,“ ütleb Afanasjev. Mõni kava on lihtsam ja see viiakse läbi enamjaolt oma keharaskust kasutades, mõni on aga vägagi raske, kasutatakse kange, sangpomme, sõudeergomeetreid ja hüppenööre.

Kadettseersant Afanasjevi sõnul sobib CrossFit ideaalselt kaitseväelaste, sest sai alguse eriüksuste ettevalmistuskavast, sobides neile, kes tahavad end nii üldfüüsiliselt kui ka moraalselt treenida. „WOD ei treeni vaid lihaseid, vaid ka inimese tahtejõudu,“ iseloomustab kadettseersant harjutuste kõige intensiivsemat osa. „Harjutused nõuavad pingutust ja võib tekkida tahtmine treening lõpetada, aga sellevõrra on harjutuse sooritamise järel hea tunne, et ära tegin.“ Afanasjevi sõnul teeb talle treeneriameti kergemaks see, et on läbinud instruktorikursuse ja olnud rühmavanem. Ta on inimestega tegelenud ja tunde läbi viinud. Kõige väljakutsuvam on treeningut ja WOD-i süstemaatiliselt üles ehitada nii, et see lõpus vilja kannaks. Treenijate tase on erinev ja harjutuste õigete võtete omandamine nõuab järjepidevat kordamist ja harjutamist.

Kadettseersant Afanasjevi sõnul saavad CrossFiti harrastada kõik, olenemata füüsilisest vormist, vanusest ja soost. Oluline on valida endale mõistlikud raskused ja kasutada harjutuste sooritamisel õigeid võtteid. Vigastustest rääkides tuleb tõmmata kindel piir algajate ja professionaalide vahele. „Meil ei ole sellist taset nagu profisportlastel, kes selle alaga juba aastaid tegelenud on,“ sõnab Afanasjev. „Mina soovitan vigastuste vältimiseks kasutada kergemaid raskusi ja keskenduda harjutuste sooritamise kvaliteedile.“

Praeguseks on kadetid neli kuud koos treeninud ning grupp on alati koosnenud kaheksast kuni kaheteistkümnest inimesest. Afanasjevi sõnul on nende tase tõusnud märkimisväärselt. Mõni mees, kes on algusest peale kõigil treeningutel osalenud, oleks võimeline juba algajate klassis võistlustele minema. „Nende entusiasm trenni teha motiveerib ka mind väga palju,“ ütleb Afanasjev. „Meil on väga hea seltskond, millest ei taha välja jääda.“

Ave Eerma
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused