fbpx

Objekt hõivata!

Miinivälja läbimise harjutus, kadetid tutvustavad vahendeid. Foto Ave Eerma

Miinivälja läbimise harjutus, kadetid tutvustavad vahendeid. Foto: Ave Eerma

„Ei. Lase. Oma. Meest!“ viibutab puuoksaga harjutuse hindaja nooremleitnant Rainer Raudsepp iga oma sõna rõhutades kuulipilduja taga lamava ajateenija poole. Võrumaa metsades on käimas kompanii rünnak.

Kolmanda jao kuulipildur on just oma rühma esimese jao võitleja paukmoonaga (mängult!) vigaseks lasknud. Haavata saanu tassitakse miiniväljale rajatud ühe meetrise läbpääsu kaudu tagalasse, vapper võitlus jätkub aga eesliinil, kus Kuperjanovi ajateenijate jalaväekompanii kolmas rühm end sisse on seadunud.

Kompaniikursuse raames õpetavad sõjakooli maaväe eriala teise õppeaasta kadetid Kuperjanovi pataljoni ajateenijatele kompanii pealetungi. Lahing on kestnud juba ligi tund aega. Kadett Mirko Märdimäe sõnul ei ole hetkeseis enam väga kiita. „Toetustule positsioonil olevatel üksustel hakkab moon otsa saama,“ ütleb Märdimäe. „Tõenäoliselt ei saa enam seda üritust lõpule viia, kuna toetustule positsioon ei suuda enam ründavat üksust katta,“ lisab ta. Pärides järgmise plaani kohta, vastab Märdimäe, et üksuse edasine tegevus sõltub kompaniiülema käsust. „Praegu hoiame vastasega kontakti,“ ütleb Märdimäe.

Igal rühmal on kolm kadetti-rühmaülemat, kes saavad üksust korda-mööda juhtida. Kadett Märdimäe kõrval istuv kadett Janno Sonne võtab jutujärje üle,  öeldes et ajateenijate oskused on head ning muutuvad järjepideval harjutamisel veel paremaks. Enda oskusi hinnates jääb ta tagasihoidlikuks. „Ega me ei ole ka kõige paremad,“ ütleb Sonne, „veel on vaja õppida ja kogemusi saada. See on meil esimene kogemus rühma juhtides sellist harjutust teha.“

Sonne sõnul on ta tänasest päevast õppinud, et rohkem tuleb mõelda ja kindlamalt tegutseda. „Ma arvan, et ründamissuunda oleks pidanud täpsemalt arvestama ja toetustule positsioon on juba päris pikalt siin positsioone hoidnud,“ ütleb Sonne. „Kompanii peaks seda objekti juba ründama,“ lisab ta. Siiski lõpetab Sonne olukorra kirjeldamise positiivse noodiga. „Hästi on see, et me oleme siia, oma objektile kohale jõudnud, vastane on maha surutud ja vähemalt pool objekti on vallutatud,“ ütleb Sonne.

Kaks päeva kestev harjutus algas eile käskude andmisega ning jätkub täna kompanii rünnakuga. Harujutus paneb eelkõige proovile kadettide juhtimisoskused ning pingetaluvuse kolmekümne võitleja eest vastutamisel. Harjutusel osalevate ajateenijate Karl-Gustav Looritsa ja Toomas Tõnissoni arvates said kadetid käskude ja juhiste jagamisega hästi hakkama – neil oli selleks pool päeva. „Hea oli see, et päevaplaan oli selge. Oli teada, mis, millal ja kus toimub,“ ütleb Loorits. „Oleks tahtnund rohkem  läbi harjutada. See, mida me eile kompaniiga läbi harjutasime, oli üsna kiire ja lühike, jäi natuke arusaamatuks,“ lisab Tõnisson.

Harjutuse hindaja nooremleitnant Rainer Raudsepa sõnul õppimisruumi jagub. „Kui mina oleks selle rühma ülem, siis ma oleks kompanii ülemale juba päris ammu öelnud, et me lähme siit ära, olenemata sellest, et kompanii ülem soovib positsioonide hoidmist,“ ütleb Raudsepp. „Sellises olukorras, kus me oleme vastasega viiekümne meetri peal kontaktis ja meil on rühma peale neli meest komplekteeritud moonaga, ei ole positsiooni hoidmine enam efektiivne,“ lisab ta.

Raudsepa sõnul on rühmaülema tegevuses ja asukohavalikus arenguruumi. Kompanii ülem teab plaani kohaselt, et rühm paikneb teises kohas. Hindaja arvates jätab kadettide tegevuses enim soovida käsu andmine ning tulejuhtimine rühmaülema poolt, või siis jaoülemate koordineerimine. Raudsepa sõnul on kadettidele kõige olulisem kogemus, mida siit kaasa võtta, suhtlemine oma alluvatega.

„Täpselt sellised alluvad saavad neil olema,“ ütleb Raudsepp. „Mees teebki nii palju, kui tema viitsimine või motivatsioon sel hetkel on. Rühmaülema ülesanne on leida viisid oma rühma motiveerimiseks,“ lisab ta.

Raudsepa arvates on rühmaülema roll ajateenija motiveerimisel küllaltki suur. „Kui rühmaülem suudab sõdurit pidevalt motiveerida ja hoida teda tegusana ka siis, kui talle linnaluba anda ei ole, harjub ka ajateenija pideva koormusega,“ ütleb Raudsepp. „Rühmaülem peab arvestama, et ajateenija on noor mees või naine, keskmine eestlane, kes ei pruugi olla intensiivse füüsilise tööga harjunud. Inimene vajab und ja puhkust sama palju kui aktiivset liigutamist,“ nendib Raudsepp.

Kui enamik kadette juhivad selle harjutuse sooritamisel rühma, siis kolm kadetti saavad proovida terve kompanii juhtimist. Harjutus lõppedes arutavad kompaniid juhtinud kadettseersandid Aleksei Biller ja Aleksandr Afanasjev päeva kordaminekuid ja viltuvedamisi.

„Õppisime võõrast üksust üle võtma ja juhtima ning kiirelt kohanema,“ ütleb Biller. „Tegu on nii suure üksusega, et kõigi allüksuste tegevusega arvestada on väga keeruline,“ lisab Afanasjev. Kompaniid juhtinud kadettide sõnul oli aga suur kordaminek see, et kadettide juhitud kompanii vallutas lõpuks objekti ning kõik planeeritud etapid läbiti õigel ajal. Kadettide jaoks oli õppetunniks ka see, et kompanii ülem peab suutma arvestada allüksustega, kus teenivad inimesed, kelle võimeid ja piire ta isiklikult ei tunne.

Lahingukoolis õppejõududelt tagasiside saadud, oli lõpp-pingutuseks varustuse bussi laadimine ning sõit Tartu poole võis alata. Järgmiseks silmapilgutuseks oli buss juba sõjakooli hoovile jõudnud. Kaks päeva õpetamist ja juhendamist nii klassiruumis käsku andes kui ka maastikul vastast trotsides väsitasid parasjagu ära, kuid andis olulise kogemuse tulevaseks teenistuseks.

 

Ave Eerma
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused