Miinus viieteistkümnega ja liikumatult

Luurekursus1„Kus luurajad on?“ „Ma ei tea, pole näinud.“ Peale märkamatuks jäämise oskuse pani Kõrgema Sõjakooli luurekursus proovile kadettide meeskonnatöö, koordineerimisvõime ja pingetaluvuse.

Luurekursuse läbivad kolmanda õppeaasta maaväe kadetid, kes õpivad jalaväe erialal. „Meie tutvustasime kadettidele rühmaülema tööd üksikpataljoni luurerühmas,“ täpsustab major Andrus Reinstein kursuse eripära ning lisab, et ka luurekompaniis on luurerühmad, kuid nemad töötavad mõnevõrra teistmoodi.

Kaks ja pool nädalat kestnud kursuse alguses õppisid kadetid pataljoni luureohvitseri tööd staabis ning tegid ise maastikuanalüüsi. Sellele järgnes kaks nädalat väliõppust koos Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijatega, kus kadetid moodustasid kahejaolise luurerühma.

„Kuna luurekompanii asus eelnevatel aastatel Kuperjanovis, on neil olemas luurerühma varustus, mis sõjakoolil puudub,“ põhjendab major Reinstein õppekoha valikut. „Lisaks sellele on kursuse praktilise osa põhilise läbiviija kapten Lauri Teppo teenistuskoht sealsamas ja kursuse tõepärasemaks muutmiseks kaasas ta ka ajateenijaid, et harjutada luurerühma tööd pataljoni raamistikus.“

Major Reinsteini sõnul jäid kadetid kursusega rahule ning metsas puu all või soos sambla sees magades ei näinud ühegi mehe silmist, et vastik oleks olnud. „Sa ei ole luurerühma ülema tööd nuusutada saanud, kui ise näiteks lahtise GD-ga miinus viieteist kraadiga sõitnud ei ole,“ kirjeldab Reinstein üht selle eriala väljakutset. „Sul on kõik riided seljas, mis kapist võtta oli, kuid kahekümne viie kilomeetri pärast on juba väga külm. Siis saab mingi aimduse sellest, mida sõdur peab läbi tegema,“ ütleb Reinstein.

Jalaväe erialal õppiv 16. põhikursuse kadettseersant Hannes Reinup hindab läbitud kursuse praktilise tegevuse suurt osakaalu. „Leian, et kursus on igati vajalik, kuna olenemata sellest, kas kadett läheb edasi luurekompaniisse teenima või mitte, peavad siiski ka teiste allüksuste inimesed oskama luuretegevusega arvestada ja oma tegevust nendega koordineerida,“ sõnab kadettseersant Reinup.

Luurejao ülemana aega teeninud kadettseersant Reinup oli üks neljast kadetist, kes sai töötada rühmaülema kohal ja viia ellu oma käike. Tema sõnul olid rühmaülema tasemel esinevad probleemid seotud enamasti teiste üksustega koordineerimisega ja ideede väljatöötamisega, kuid sellises olukorras oli palju abi kaaskadettidest, kellelt vajadusel nõu sai küsida. „Selline käitumine ei ole omane ainult kadettidele luurekursusel, vaid peaks kehtima ka tavalises luureüksuses,“ ütleb kadettseersant Reinup, „sest tark rühmaülem kuulab vajadusel ka jaoülemate mõistlikke soovitusi, isegi siis, kui need ei ühti rühmaülema algse plaaniga.“

Kadettseersant Reinupi arvates andis see kursus hea ülevaate erinevate üksuste koostööst lahinguväljal eriti luure osas, kuid ka näiteks tulejuhtimisel. Samuti pani kursus proovile kadettide meeskonnatöö oskused, sest luureüksused on koosseisult väikesed ja enamik raskusi, mis ületada tuleb, on inimlikku laadi. „Pidev unepuudus ja pinge teadmisest, et paikned vastase kontrollitavas alas on probleemid, millega aitab kõige paremini hakkama saada kaasvõitlejate enesekindlus ja motiveerivad sõnad, mis annavad endalegi kindlustunnet juurde,“ sõnab kadettseersant Reinup.
Siiski on võimalik ka väsimus ja pinge all töötamine seljatada. „Kui miski muu ei aita,“ sõnab kadettseersant Reinup, „siis energiajoogid ja kange kohv hoiavad ikka jalul.“

Ave Eerma
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused