Kuhu nüüd ehk Kuidas otsustaks kapten Turm, mida teha pärast gümnaasiumi lõpetamist?

visuaalKevad ei ole kaugel ja varsti on jälle käes aeg, mil gümnaasiumi lõpetajatel tuleb otsustada, kuidas edasi? Tundub, et võimalusi on nii palju ja otsustada on keeruline. Kas minna kõrgkooli – aga mida õppima? Kas leida endale sobiv töökoht – aga milline? Äkki oleks mõistlik üldse minna aastaks välismaale ja näha elu teise nurga alt? Tekib küsimus, kuidas ma otsustan ja kuidas garanteerida, et ma hiljem oma otsust ei kahetseks?

Otsustamine on iga inimese igapäevane osa: mida panna endale hommikul selga või kuidas veeta nädalavahetus? Siiski on mõned otsused sellised, millest sõltub vähemal või suuremal määral meie edasine elu. Kaitseväes peetakse juhtide oskust otsustada väga oluliseks. Ohvitseride ja allohvitseride koolitamisel on väljaõppe üks ja ainus eesmärk arendada kaitseväelaste võimet teha õigel ajal õigeid otsuseid. Seda põhjusel, et kaitseväelased valmistuvad oma rahuaegses tegevuses igapäevaselt sõjaks, kus otsustel on inimelude hind. Mida suurema väeüksuse juht oled, seda rohkemate inimeste elud sinu otsusest sõltuvad. Millest lähtuvad kaitseväe ohvitserid ja allohvitserid otsuste tegemisel ning kas sõjaväeline otsustusmudel võib abiks olla pärast gümnaasiumi lõpetamist sobivat teekonda valides?

Kaitseväes rakendavad juhid pärast käsu saamist sobivaima lahinguplaani valimisel otsustusmudelit, mis koosneb tavaliselt neljast etapist:

  • ülesande ja keskkonna analüüs;
  • võimalike tegevusvariantide väljatöötamine;
  • tegevusvariantide omavaheline võrdlus;
  • valiku tegemine.

Kuidas aga tegutseda, kui käsku ei ole ega tule? Gümnaasiumi lõpetajale võivad ju vanemad öelda, mida edasi teha, kuid pigem jääb see ikkagi soovituseks. Peale meie endi ei saa ju keegi teine meie tuleviku üle otsustada. Teisisõnu öeldes: „lahinguväli“ on meie tulevane haridus või töökoht, kuid käsku ei ole! Kuidas edasi – kuidas tegutseks kompaniiülem kapten Turm sellises olukorras?

Kõige olulisem asi, mida ohvitserilt ja allohvitserilt nõutakse, on initsiatiiv. Ise tuleb aktiivne olla ja initsiatiiv haarata. Ainult see sõjaväline juht, kes suudab oma tegevust vastasele peale suruda, mitte ise pidevalt reageerida, saavutab edu. Samamoodi on olukord valikute tegemisel elus. Ei saa jääda ootama, kui keegi tuleb ja meile midagi pakub. Tuleb ise otsida võimalusi ja vastu võtta otsuseid. Peale initsiatiivi haaramise saame ise endale käsu ja ülesande püstitada. Praegusel juhul tuleb leida endale sobiv edasiõppimise võimalus või töökoht.

Järgmisena kogume infot keskkonna kohta. Selleks tutvume esimese sammuna „maastikuga“. Millised on erinevad võimalused minule huvipakkuval alal haridust saada nii Eestis kui ka välismaal? Kas on mingid tegurid, mis võivad minu valikut oluliselt piirata? Näiteks ei saa ma endale võib-olla lubada õppimist välismaal või tasulisel õppekohal. Võib-olla peab tulevane töökoht olema kodukoha lähedal. Olukorraga tutvumine nõuab aktiivset huvi ja tulemused tuleb enda jaoks selgelt kaardistada. Kus ma tegutsen ehk milline on minu „lahinguväli“?

Teise sammuna kaardistame enda konkurendid. Milline on minu „vastane“? Vastane (mitte vaenlane) ei tähenda, et kõik teised abituriendid on minu vastu ja tahavad, et ma ebaõnnestuksin. Pigem on tegemist ühe sõpruskohtumisega, kus valitseb soov paremaks saada ja oma võimalused realiseerida. Lisaks tuleb elus ette situatsioone, kus parimate pakkumiste nimel tuleb konkureerida. Teisisõnu tähendab see vajadust välja selgitada, milliste tulemustega on eelnevatel aastatel minu soovitud erialadele sisse saadud või milliseid inimesi on minule huvipakkuv tööandja varem tööle võtnud.

Järgmisena analüüsime enda olukorda ehk selgitame välja millised on „omade jõudude“ võimalused. Kas mul on piisavalt head lõputunnistuse hinded, et kandideerida mind kõige rohkem huvitavale erialale? Juhul, kui ma tahan hoopis kohe tööle minna, siis kas mul on piisavalt oskusi ja teadmisi, et tööandja minuga rahule jääb? Võib-olla saan ma kuidagi „oma jõudude“ lahinguvõimet tõsta? Parandada viimasel hetke oma hindeid või omandada teadmisi ja oskusi, mida minu tulevane tööandja oluliseks pidada võib.

Pärast keskkonna analüüsimist peame konstrueerima võimalikud tegevusvariandid. Kuidas ma saan sinna, kuhu ma tahan? Erinevad võimalused panen enda jaoks kirja. Erinevus võib seisneda ajastamises. Kas pean oma lemmikerialale saama kohe või olen valmis proovima järgmisel aastal uuesti? Samuti võivad tegevusvariantide erinevused olla ruumilised. Ehk saan sama asja õppida mitmes kohas? Peale seda võrdleme tegevusvariante ja toome välja erinevate tegevusvariantide puudused ja eelised. Kokkuvõttes saame rohkem kui ühe võimaluse, kuidas oma soove täide viia.

Viimasena jääb ainult üks ja kõige olulisem tegevus – otsustada. Otsustamine nõuab teist väga olulist omadust initsiatiivi võtmisel. See on julgus. Otsus tuleb teha ise arvesse võttes analüüsi tulemusi, mis eelnevas otsustusprotsessis välja tulid. Kuigi ei ole olemas garantiid, et me oma otsust hiljem ei kahetse, oleme andnud endast parima, et see oleks kaalutletud otsus. „Lahinguväli“ on teie!

Major Eero Aija, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktikalektor

Artikkel ilmus Teeviit 2015 erilehes