Kadetid ja ajateenijad pidasid koos linnalahingut

Kadetid ja ajateenijad pidasid koos linnalahingut. Foto: Ave Eerma

Kadetid ja ajateenijad pidasid koos linnalahingut. Foto: Ave Eerma

„Möll käib ümberringi, enda hääl tõuseb, kuuled vähem, mis ümberringi toimub, mida teised räägivad ja üritad end kuuldavaks teha. Mõni aeg hiljem on maja hõivatud, vastane hävitatud, adrenaliin on pärast lahingut endiselt laes …“

Kõrgema Sõjakooli kadett Alfred Aasa kirjeldab elavalt just läbi saanud linnalahingut. Mere- ja õhuväe õppesuundade kadetid on neljandat nädalat Nursipalus rühmakursusel, kus on selle ajaga läbinud rännaku- ja patrulliõppe ning õppinud kaitselahingu pidamist ja rühmasuuruse üksusega rünnakute tegemist metsasel alal.

Kadetid harjutavad parasjagu koos staabi- ja sidepataljoni ajateenijatega võitlust hoonestatud alal. Taktikaõpetaja leitnant Priit Värno sõnul saab just lõppenud harjutuse põhjal öelda, et õppurid on põhitõed selgeks saanud, kuid oskused tulevad vaid treenimisega. „Parendamist vajaks initsiatiivi hoidmine või olukorra mitte käest ära laskmine,“ ütleb leitnant Värno. „Kui me oleme juba koridori kätte saanud, et siis seda käest ära ei anta.“ Leitnant Värno loeb aga positiivseks tund-tunnilt paranevat meeskonnatööd.

Harjutusel osaleva staabi- ja sidepataljoni ajateenija Kuldar Rosenbergi sõnul saavad ajateenijad ja kadetid omavahel hästi läbi. „Eks selline omavaheline positiivne tögamine käib asja juurde, aga ikkagi oleme koos ühtset asja tegemas,“ ütles Rosenberg. „Selline üksteiselt õppimine ja teise koolkonna rahvaga ühise eesmärgi nimel töötamine annab ajateenijale kindlasti palju juurde, mida vaid teenistusest ei saa. Kui eesmärk on ühine, siis Eesti sõdureid kokku töötama pannes ei olene, kust Eesti otsast nad tulnud on – koostöö sujub.“

Moodne väljaõppevarustus

Kadett Alfred Aasa sõnul on põnev jagu juhtida, eriti sellise varustusega, nagu neile kasutada on antud. „Kasutame väljaõppes paukmoona ja militaarväljaõppevahendeid, mis laserite põhimõttel tuvastab, kes on haavatud või surnud,“ kirjeldab kadett Aasa. „Sellised vahendid loovad väga realistliku tunde ja me õpime, kui kerge on tegelikult viga saada, kui ei vali omale õiget laskeasendit, ei varju piisavalt ega liigu piisava tuletoetuse all. Kui tead, et lastakse sinu pihta ja sul on võimalus „surma saada“, siis jälgid oma tegusid palju rohkem, kui lihtsalt paukmoona kasutades – täpselt nii, nagu õpetatud on.“

Kadettseersant Sten Tilk toetab kadett Aasa juttu. „Nende laservestidega jääb reaalsusest vaid gramm puudu,“ ütleb kadett Tilk. „Kui ikka vest annab sulle teada, et pihta said, siis on nii kauaks mäng läbi, kui instruktor tuleb ja kuldpüstoliga (laserkiirega) vesti uuesti tööle paneb. See on väga hea õppevahend.“

Ajateenija Kuldar Rosenbergi sõnul võtavad adrenaliini kõige rohkem üles teadmatus ja ootamatused. „Kui sa istud üksi kusagil toa pimedas nurgas kaitses ja tead, et iga hetk võib sealt granaat sisse lennata, siis mõtled enne valmis, et kui see lendab parema seina nurgast aeglaselt, siis ma jõuan jalaga ta tagasi lüüa. Kui see aga ei lenda sealt, siis ma vist ei jõua,“ kirjeldab ajateenija Rosenberg. „See teadmine, et iga hetk võib midagi kuskil kärgatada ja sa ei tea, mis kusagil toimub – sel hetkel oled pidevalt lihtsalt valmis ja loodad, et asjad lähevad nii, nagu minema peavad.“

Ülema vastutus on tavavõitleja omast suurem

Kadett Alfred Aasa sõnul on jao juhtimisel ja ülemaks olemisel nii mõnigi katsumus. „Tavavõitleja jälgib üldjuhul vaid ennast ja oma lahingpaarilist ning kuulab käsku, aga ülem peab kõigil oma meestel silma peal hoidma ja jälgima, et kõik suunad oleksid kaetud ja plaan sujuks,“ ütleb kadett Aasa.

Kadettseersant Sten Tilk sõnab, et kõige keerulisem on selliste ülesannete juures jagu hoomata. „Ruumid on kitsad, rahvast on palju ja neid seal liigutada niimoodi, et asi toimiks, tuleb planeerida,“ ütleb kadettseersant Tilk. „Mis hetkel sa pead inimesi peale kutsuma, mis hetkel edasi lükkama – ruumide puhastamise osa on põnev, kui juhtival kohal olla.“

Leitnant Priit Värno sõnul peaksid kõik nooremleitnandid, olgu nad õhu-, mere- või maaväelased, oskama juhtida reservväelasi kui rühmasuurust üksust erinevates tingimustes. „Mere- ja õhuväe kadettide rühmaõppe maht on väiksem kui maaväelastel, aga me järeleandmisi ka selle pärast ei tee,“ ütleb leitnant Värno. „Õppe ülesehitus ja proovikivid on samad nagu maaväelastelgi, aga kuna aega on vähem, peavad kadetid ise heade tulemuste nimel kohati rohkem pingutama.“

Rühmaõpe on üks paljudest ainetest, mida kadetid kolme aasta jooksul enne Kõrgema Sõjakooli lõpetamist läbivad.

Ave Eerma
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused