fbpx

Nagu rühmaülem jaole, nõnda sõjakooli ülem kadettidele

KVÜÕA ülem kolonel Martin Herem annab Kõrgema Sõjakooli lipu üle uuele ülemale major Tarmo Luhaäärele. Foto: Mathis Bogens

KVÜÕA ülem kolonel Martin Herem annab Kõrgema Sõjakooli lipu üle uuele ülemale major Tarmo Luhaäärele. Foto: Mathis Bogens

Mida rühmaülem teie teenistuses kõige rohkem väärtustab ja tähele paneb? Suvel ametisse vannutatud Kõrgema Sõjakooli ülem major Tarmo Luhaäär hindab kadettide pealehakkamist, soovib lõpuni viia käimasolevad muudatused ning hoida neid sõjakooli väärtusi, mis ajaga oluliseks on saanud.

Millist rada mööda Te praegusele ametikohale jõudsite?

Alustasin oma teenistust kaitseväes 1997. aastal Kõrgemasse Sõjakooli astudes. Kolm aastat hiljem, kui kooli lõpetasin, asusin teenima Pärnu jalaväepataljonis rühmaülema. Samas väeüksuses sain hiljem kompaniiülemaks, siis jalaväekooli ülemaks ning edasi operatiivsektsiooni ülemaks. Pärast Pärnut teenisin Paldiskis 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljoni tagalasektsiooni ülemana ja hiljem Tagalapataljoni ülemana. Olen osalenud kaks korda välisoperatsioonil Afganistani Islamivabariigis. Tänavu kaitsesin Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel magistrikraadi.

Mida olete senise nelja kuuga uues ametis näinud ja kogenud?

Kõige rohkem teeb rõõmu töö haritud, loovate ja tõhusate inimestega, kes teevad oma tööd vabast tahtest, mitte sundusest. Tööplaanis olevate tegevuste elluviimine ja nende pidev täiendamine uute ideedega on oodatust lihtsam. Läbi huumori võin öelda, et tegelen pigem uute ettepanekute ja ideede paljususe tagasihoidmise kui nende otsimisega. Sisseastumiskatsetest jäi väga hea mulje, sest siia kandideerinud noored olid oma karjäärivalikud läbi mõelnud. Nad teadsid täpselt, miks siia õppima tulla ja mis saab olema kogu selle hariduse väljund. Üllatav oli ka see, et soov meile õppima tulla oli paljudel kandidaatidel tekkinud juba põhikoolis või gümnaasiumi alguses.

Minu jaoks on uus ja veidi harjumuspäratu kõrgkooli juhtimise lõimitus sõjaväelise juhtimisega, mis loob uued valdkonnad ja tasemed. Olen olnud väeüksuse ülem, seega on mul oskused otsuste elluviimiseks. Nüüd pean aga oluliselt rohkem keskenduma koordineerimisele – tuleb teha selgeks, kes planeerib koordineerimist ja kes koordineerib planeerimist.

Millised muutused Kõrgemat Sõjakooli ees ootavad?

Käimasolevate muutustega soovime liita kaks üliõpilasorganisatsiooni, Kadetikogu ja üliõpilaskonna esinduse üheks tervikuks, kuna mõlemad täidavad sarnaseid ülesandeid. Samuti jääb kadettveebel praeguse korralduse juures liialt tahaplaanile ja keskastmekursuse kui vanemate kolleegide kaasatus on tagasihoidlik. Selle muutmisprotsessi käigus soovime muuta üliõpilasorganisatsiooni planeerimisprotsessi sarnaseks väeüksustega – koostatakse aastakäsk, tööplaan, eelarveplaan ning lisaks arengukava neljaks aastaks.

Teiseks plaanime üle vaadata alusdokumendid ja kehtestatud protseduurid, et õppurit koheldaks kui tegevväelast koos kõigi tema õiguste ja kohustustega. Näiteks soovime kaotada noorkadeti staatuse sellisel kujul, mis määrab õppuri nn kasarmurežiimile, mille käigus vajavad nad tööpäevadel õppeasutuse territooriumilt lahkumiseks luba. Selline muudatus võimaldab kadettidel ühineda korporatsiooni või üliõpilasseltsiga, et õppur saaks juurde sotsiaalset kapitali ning jagada oma teadmisi ja oskusi laiemale seltskonnale. Täiendavalt tahan tähelepanu pöörata fookuse muutmisele sõjaväelise juhtimise õppeainetes. Suurem rõhuasetus võiks olla lahingujuhtimisel tehtavate otsuste harjutamisel kui lahingutegevuse planeerimise protsessil.

Millised on need sõjakooli olulised väärtused, mida kindlasti hoida on vaja?

Oluline on tähtsustada õppekavaväliseid tegevusi, mille korraldamisega tegeleb kadetikogu. Eesmärk on luua ühtekuuluvustunne nooremate ja vanemate kolleegide ehk kadettide ja keskastmekursuse kuulajate vahel, samuti ka erinevate väeliikide (maa-, õhu- ja mereväe) ning relvaliikide (lahingutoetuse ja -teeninduse) vahel, mis hilisemas teenistuses aitab oluliselt kaasa üksteisemõistmisele otsuste vastuvõtmisel. Teiste sõnadega – meile on oluline luua tegevväelastest ühtne vennaskond, kes teenib sama eesmärki.

Kuidas erineb Kõrgem Sõjakool teistest kõrgkoolidest?

Meie väike suurus on meie tugevus. See võimaldab personaalset lähenemist igale õppurile. Igal kursusel on oma kursuseülem ja kursuseveebel. Lisaks teadmiste ja oskuste kontrollile õppeainetes, toimub pidev juhiomaduste hindamine, et suunata selle põhjal õppuri arengut ja valmistada teda võimalikult hästi ette tulevaste teenistusülesannete täitmiseks. Sisuliselt õpetame me oma nooremaid kolleege, kellega hiljem koos lahinguülesandeid täita. Edu aluse saavad nad siin ja täna.

Ma ei tea, kas see on meie eripära, kuid oleme tugevad juhtimisse ja otsustamisse kaasamises. Anname tudengitele juhtimisülesandeid ja vastutust nii õppetöös kui ka igapäevases elukorralduses. Õppurid on esindatud kõigis õppeasutuste nõukogudes ja komisjonides ning kursuse vanemad osalevad Kõrgema Sõjakooli ülema iganädalasel korralisel nõupidamisel, mis tagab õppurite seisukohtade, ideede ning ettepanekute jõudmise otsustajateni.

Milliseid õppureid Kõrgem Sõjakool ootab?

Kuna militaarelu olemus on meeskonnatöö, siis Kõrgemasse Sõjakooli õppima tulev noor peaks selleks valmis olema nii klassiruumis kui maastikul. Ta peab olema inimene, kes on ise valmis teadlikult arendama enda professionaalsust ja isikuomadusi, et olla parem juht oma järgijatele ja parem ülem oma üksusele.

Tähtis on tunda oma tugevusi ja nõrkusi, mis annab eelduse oma alluvate ja ülemate paremaks tundmiseks, et suunata õigeid inimesi lahendama õigeid probleeme. Lisaks peab enda jaoks läbi mõtlema, miks ta soovib ohvitseriks saada, et hiljem ei peaks kohkuma näiteks teenistuskoha muutusest ehk rotatsioonist.

Käisite kadettidega ühtlustuskursuse lõpurännaku kaasa. Mis selleks ajendas?

Mulle ei meeldi rääkida sellest, mida ma ise pole kogenud. Siis, kui mina sõjakoolis käisin, ei olnud ühtlustamiskursust, seega ei ole tõsiseltvõetav minna kadettide ette auhinda üle andma ja üritust iseloomustama rännakul käimata. Lisaks on hea raskes olukorras ja pingutuse käigus kadette tundma õppida. Rännakul sain olla üks „omade“ seast, koos osalemine lõi kursusega sideme, mis on vajalik vastastikuse usalduse tekkimiseks.

Ave Eerma
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused