fbpx

Nooremleitnant Virgo Vutt – magistriharidusega rühmaülem

Nooremleitnant Virgo Vutt oli oma nooremohvitseride kursuse parim lõpetaja.

Nooremleitnant Virgo Vutt oli oma nooremohvitseride kursuse parim lõpetaja.

Aastase nooremohvitseride kursuse lõpetanud nooremleitnant Virgo Vutt räägib sellest, mis motiveeris magistrihariduse omandanud noormeest astuma Kõrgemasse Sõjakooli.

Olen Virgo Vutt, tänaseks nooremleitnant Vutt ja töötan Kuperjanovi jalaväepataljonis miinipildujapatareis rühmaülemana. Lõpetasin sellel sügisel Kõrgema Sõjakooli aastase nooremohvitseride kursuse.
Põhjus, miks läksin sõjakooli, sündis mul pärast ajateenistust, mille läbisin Kuperjanovi jalaväepataljonis pärast bakalaureuse taseme õpinguid Maaülikoolis tehnika ja tehnoloogia erialal.

Teenistus kestis 11 kuud ja lõpetasin selle miinipildujapatareis tulejuhina reservrühmaülema tööpostil. Keeruline ametikoht eeldas seda, et mul oli läbitud nooremallohvitseride kursus. Selle edukal läbimisel sain ma nooremseersandi auaste, mis ajateenistuses vastab jaoülema ametikohale.

Nooremallohvitseride kursuse järgselt õnnestus mul saada aspirantide ehk reservrühmaülemate baaskursusele, kus mu teenistus jätkus mõõdistus- ja siderühma ülemana. Kevadtormi viimastel päevadel omistati mulle eduka teenistuse eest seersandi auaste.

Huvitav teenistus muutis meelt

Otsus astuda Kõrgemasse Sõjakooli sündis pärast minu jaoks meeleoluka ja vägagi eduka ajateenistuse lõppu.
Ajateenistusest saadud suurest huvist militaarkarjääri vastu kontakteerusin sõjakooli personaliga, kes ütlesid, et aasta pärast avatakse kursus, kuhu on võimalik kõrghariduse baasil kandideerida. Tegin otsuse, et lõpetan ära oma õpingud Maaülikooli tehnikainstituudi magistriõppes ja proovin kandideerida sõjakooli.

Õppimisharjumus olemas ja eelnevad positiivsed kogemused kaitseväega muutsid õpingud sõjakoolis küllaltki lihtsaks. Samas ei saa ma öelda, et kõik oli kerge, sest põnevust ja väljakutseid jätkus piisavalt. Näiteks laskeharjutuse korraldamise, maastikusõidu kursuse või rühmakursuse välilaagrite näol. Nüüdseks juba teenistuses olles saan kindlalt väita, et valitud tee on ennast õigustanud.

Olles ligi pool aastat õpetanud ajateenijaid, tunnistan, et olen oma tööga rahul. Sõjakoolist tuttavad igapäevased väljakutsed jätkuvad ka teenistuses, küll on nad nüüd veidi teise iseloomuga. Sõjakoolist on kõige positiivsemalt meeles see, et õppejõud ning kursuseülemad olid alati toetavad ning abivalmid. See sama toetus ja koostöö püsib siiani ka uute kolleegidega.

Kui olete otsustanud ennast siduda kaitseväelase elukutsega, siis peate kindlasti arvestama, et tööpäevad ei lõpe alati täpselt kell viis ja vahel tuleb panustada rohkem, kui seda on nõutud. Vastu saate te põneva töö, korraliku palga ja head karjäärivõimalused mis pakuvad palju avastamisrõõmu ja erinevaid väljakutseid aastateks. Kui olete sellise valiku teinud, et saada maaväe nooremohvitseride kursusel ohvitseriks, siis soovin teile jõudu, meelekindlust ja edu selle väljakutse saavutamisel.

Virgo Vutt

(Artikkel ilmus 28. novembril 2013 Virumaa Teatajas)