Martin Suigusaar: Sõjakooli astumine oli loogiline valik

IMG_7231“Minu pere ja sõbrad on minu jaoks kõige tähtsamad ning ma olen valmis kõigeks, et neid kriisiolukorras kaitsta,” ütleb Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli viimase õppeaasta kadett Martin Suigusaar kindlalt.

Mõistagi on kõiki lähedasi üksinda keeruline kaitsta, mistõttu on Martin püstitanud endale eesmärgiks pärast sõjakooli lõpetamist anda võimalikult hea väljaõpe paljudele ajateenijatele. “Usun, et suudan selle eesmärgi poole kõige paremini püüelda just ohvitserina,” arvab ta.

Viljandimaalt pärit noormehe militaarhuvi tärkas juba kaheksandas klassis, kui isa ta ühele Kaitseliidu laskeharjutusele kaasa võttis. “Nähes, kuidas väliõppus mulle meeldis, pani isa mind peagi Noorte Kotkaste organisatsiooni, vanuse täitudes astusin Kaitseliitu ja nii see huvi kasvas,” meenutab Martin.

Pärast Viljandi Maagümnaasiumi lõpetamist läbis ta Tapal pioneeripataljonis ajateenistuse, mis andis kinnitust, et kaitseväelase amet talle sobib. “Kuna õppisin ajateenistuses aspirandiks, kelle alluvuses on umbes 30 võitlejat, siis näis sõjakooli astumine edasises arengus loogilise valikuna,” räägib Martin.

Elukutsevaliku juures hindab noormees kõige rohkem distsipliini, konkreetsust ja ühtekuuluvustunnet, mille sarnast ta mujal pole kogenud. See kehtib ka sõjakoolis, sest tundides osalemine on kohustuslik, õppimist on palju ja kursusekaaslaste omavaheline lävimine on tihe.

“Kui tavatudeng puhkab suvel kolm kuud, siis meie ainult ühe, kuid me saame ka mitu korda suuremat stipendiumi,” toob Martin ühe näite kooli eripärast. Lisaks 600 euro suurusele palgale on kadettidele tagatud tasuta majutus Tartu kesklinnas, arstiabi ja hambaravi ning head õppe-ja sporditingimused.

Vaheldusrikas õppetöö

Kuigi enne sõjakooli astumist arvas Martin, et suurem osa õppest toimub maastikul, jaguneb tegelikult aeg klassitundide ja välitingimustes õppimise vahel võrdselt. Ka akadeemiliste ja sõjaväeliste ainete vahekord on pooleks ning need on jaotatud õppeaastate peale vaheldumisi ära.

Õppeainetest on Martinile kõige rohkem meeldinud Eesti sõjaajalugu, instruktoriõpe ja inseneriõpe. “Sõjaajalugu oli põnev just sellepärast, et õppejõud rääkisid väga palju sellistest nüanssidest, mis tavakoolides jäetakse rääkimata või ei osata neist rääkida,” põhjendab Martin oma eelistust. “Ja kuna mulle meeldib graafika ning tehniline joonestamine, siis oli inseneriõpe nagu rusikas silmaauku,” lisab ta.

Instruktoriõppes õpetavad lektorid kadettidele seda, kuidas teisi õpetada ning anda väljaõpet võimalikult efektiivselt – oskused, mis on ohvitseri-karjääri lahutamatu osa.

Tegus tudengielu

Vaba aja sisustamise pärast kadetid sõjakoolis õppimise ajal muretsema ei pea. “Meil on väga palju traditsioonilisi ühisüritusi, alustades igakuistest spordi- ja mälumänguvõistlustest, lõpetades ühiste pidudega koos tervishoiu kõrgkooli tudengitega,” räägib Martin. Kui esimesel õppeaastal ei saanud tudengielust tema sõnul eriti palju osa võtta, siis teisel aastal sai see topelt tagasi tehtud.

Kadettide iga suve lahutamatuks osaks on osalemine tudengite suvepäevadel Käärikul, Martinil on sealt ilmekas näide kadettide ühtekuuluvuse kohta: “Kui teised koolid võistlusel autot mäkke lükkasid, siis nende kaasaelajad olid suhteliselt kaugel ja vaiksed, kuid kui sõjakooli võistkond läks autot lükkama, siis olid peaaegu kõik kadetid auto ümber ja tegid kära, mis oli valjem, kui suutsid teha ülejäänud vaatajad kokku. Isegi kohtunikku polnud kuulda, kuigi ta kasutas mikrofoni.”

Kooli kõrvalt tegeleb Martin põhiliselt spordiga, täpsemalt ujumise ja jõusaalis treenimisega, varem ka võitluskunstidega. Kuni eelmise aastani oli ta lisaks noorkotkaste rühmajuht. “Endise noorkotkana mäletan, kui vajalikud olid juhid, kes korraldasid põnevat väljaõpet. Tean, et tänapäeva noored veedavad palju aega toas arvuti taga ja soovisin pakkuda sellele huvitavat vaheldust, ise sain omakorda vastu hea kogemuse väljaõppe andmise näol,” seletab ta.

Ohvitseriks õppimine

Kõrgemas Sõjakoolis saab õppida ohvitseriks kolmel rakenduskõrghariduse õppekaval. Õppeaeg maa-, mere- ja õhuväe õppekaval on kolm aastat. Mereväeohvitseride väljaõpet viiakse läbi koostöös Eesti Mereakadeemiaga ning õhuväeohvitseride väljaõpet koostöös Eesti Lennuakadeemiaga.

Samuti on võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel maaväeohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba omandatud ja ajateenistus läbitud.

Dokumente saab esitada kõrgkoolide sisseastumise infosüsteemi kaudu 25. juunist kuni -7. juulini. Sisseastumiskatsed toimuvad 23. kuni 26. juulini. Õppetöö algab augusti keskel.

Põhikursusele sisseastumiseks tuleb kandidaatidel sooritada akadeemiliste võimete test ja üldfüüsiline test ning läbida kutse-sobivusvestlus.

Lauri Rikas
(Artikkel ilmus Maalehe erilehes 23. mail 2013)