Kõrgem Sõjakool pakub head haridust ja kindlat tööd

Nooremohvitseride kursuslane pedagoogika õppeaine praktikat läbiviimas.

Nooremohvitseride kursuslane pedagoogika õppeaine praktikat läbiviimas.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis õppivad kadetid on tulevased ohvitserid ja juhid, kelle tegevusest sõltub kriisiolukorras paljude saatus. Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head haridust.

Lisaks juhiomadustele ja sõjalistele teadmistele peab ohvitser olema ka hea õpetaja ja suhtleja ning omama tugevat analüüsivõimet. Õppeasutused on sõjalise teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti Vabariigis, teostades oma eesmärke koostöös kodu- ning välismaiste partneritega.

Nüüdisaegne julgeolekukeskkond paneb ohvitseridele järjest kõrgemaid nõudmisi. Meie ohvitserid peavad olema usaldusväärsed juhid, head pedagoogid ja planeerijad selleks, et juhtida sõjaaja üksuste ettevalmistamist ning olla valmis nende üksuste juhtimiseks kriisiolukordades.

Kõiki neid oskusi saab õppida ja arendada Kõrgemas Sõjakoolis. Kadetid õpivad lisaks sõjalistele ainetele ja praktilisele õppetööle maastikul veel humanitaar- ja reaalaineid, keeli ja pedagoogilisi teadmisi.

Sõjakoolis saab õppida maaväe, mereväe ja õhuväe õppesuunal, mis kestab kolm aastat. Lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Mitmekesine õpe

Üheks heaks näiteks sõjakoolis õpetatavast aineks on instruktorikursus, mida kadetid läbivad teisel õppeaastal. „Instruktorikursus arendab kadettides juhiomadusi, suhtlemis- ja eneseväljendusoskust, õpetab ette valmistama loenguid ning hindama õpilasi ja andma neile objektiivset tagasisidet,“ tutvustas õppeainet instruktor vanemveebel Tanel Otsus.

Instruktorikursuse juures on kõige olulisemad praktilised oskused. „Enamus lõpetajaid on öelnud, et sellest kursusest on edasises teenistuses väga palju kasu. Kui paljud õppeained on sõjakoolis teoreetilised, siis sellel kursusel saavad kadetid esimesel päeval aru, kus ja milleks õpitut vaja läheb,“ sõnas vanemveebel Otsus.

Vanemveebel Otsuse sõnu kinnitab 2008. aastal sõjakooli lõpetanud Staabi- ja Sidepataljoni tagalakeskuse ülem leitnant Tarmo Niinepuu. „Väljaõppe praktiline läbiviimine on üks esimesi ja peamiseid asju, mida noorelt ohvitserilt tulevases teenistusekohas oodatakse. Põhimõtteliselt tuleb juba esimestel tööpäevadel kursusel omandatud oskused käiku lasta,“ rääkis leitnant Niinepuu.

„Kuigi aine on selleks, kuidas võimalikult efektiivselt õpetada ajateenijaid, siis minu meelest on selle peamine väljund palju laiahaardelisem. Näiteks õpetatakse seda, kuidas esineda gruppide ees ja väljendada ennast selgelt ning arusaadavalt,“ lisas leitnant Niinepuu.

Parimad õppetingimused
Kadettidele on lisaks mitmekülgsele õppekavale ja igakuisele riiklikule stipendiumile (vähemalt 600 eurot) tagatud ka tasuta majutus. Nende käsutuses on hästi varustatud jõusaal ning saun.

Meilt saadav haridus on maailmas kõrgelt hinnatud, seda kinnitavad arvukad tunnustused välisriikide relvajõudude esindajatelt missioonipiirkondades ja erinevates NATO staapides.

Võrdväärselt oluline roll heaks ohvitse¬riks saamisel on ka sisukal õppetöövälisel tegevusel. Selle eest seisab kõiki Kõrgema Sõjakooli kadette ühendav Kadetikogu, kelle eestvedamisel korraldatakse nii meelelahutuslikke kui ka sportlike sündmusi.

Mathis Bogens

(Artikkel ilmus mais 2013 Eesti Ekspressi koolituslisas)