fbpx

Kadett Oja: kaitseväelane on hea olla

Kadett Oja valik astuda Kõrgemasse Sõjakooli sündis pärast pikka kaalutlustöö tulemusena.

Kadett Oja valik astuda Kõrgemasse Sõjakooli sündis pika kaalutlustöö tulemusena.

Viljandimaalt pärit kadett Martin Oja valik astuda Kõrgemasse Sõjakooli tuli soovist tegeleda sellega, mis on talle terve elu huvi pakkunud.

„Lapsest saati on mulle militaarvaldkond huvi pakkunud,“ sõnab õhuväe põhikursuse kadett Martin Oja, kes otsustas viis aastat pärast ajateenistuse läbimist teha teoks oma lapsepõlveunistuse ja astus Kõrgemasse Sõjakooli.

Vähem kui pooletuhande elanikuga Uusna külast pärit Viljandimaa poisi sõnul sündis otsus tulla sõjakooli pika mõtlemise ja kaalutlustöö tulemusena. „Pärast gümnaasiumit läksin kohe ajateenistusse ja siis selle läbimisel ma ei teadnud mida täpselt teha,“ ütles ta.

Ajateenistusejärgselt töötas Oja mitu aastat tsiviilsektoris, kuid rutiinseks kippuva töö tõttu otsustas ta teha oma elus kannapöörde valides vaheldusrikka ja perspektiivika karjääri kaitseväes. „Neli aastat sama tööd tehes kaob perspektiiv silme eest ära. Otsustasin, et vajan muutust,“ möönis Oja.

Valiku Kõrgema Sõjakooli kasuks langetas tulevane ohvitser sõprades soovitusel. Oja sõnul oli mõte sõjakooli astuda ajendatud just sellest, et mõned head tuttavad olid juba seal õppinud, kooli lõpetanud ja nendelt saadud tagasiside andis suurima tõuke otsuse langetamisel.

Positiivne kogemus ajateenistusest

Minnes kadett Oja elus viis aastat tagasi, jõuame punkti, kus tal tuli läbida ajateenistus Kuperjanovi jalaväepataljonis. Ajateenistus andis talle kaitseväest positiivse kogemuse ja noormees ise peab seda üheks olulisimaks põhjuseks, miks ta täna ohvitseri elukutset omandab. „Need positiivsed küljed tulevadki rohkem esile pikema aja peale, siis kui sa pole süsteemis sees, vaid mõtled sellele järele ning saad tehtut analüüsida,“ arvas Oja.

Kuidas aga jõudis kadett Oja otsusele astuda Kõrgemasse Sõjakooli? Tema enda sõnul algas kõik sellest, et ühel päeval jõudis tema postkasti reservõppekogunemise kutse. Olgugi, et ta oli ka varasemalt mõlgutanud mõtteid militaarsest kõrgharidusest, siis lõpliku otsuse vormistas ta just õppekogunemisel.

Õppekogunemine tuletas talle meelde kõik positiivse, mis ajateenistusest meeles ja selle ajendil oli lihtne otsust langetada. „Pärast nädalat aega õppekogunemisel viibimist jõudsin järeldusele, et tegemist on sellega, mis mind huvitab ja millega ma tahaks elus edasi tegeleda,“ ütles ta.

Tähtsad on õppetingimused

Koolist rääkides tõstab Oja kõige rohkem esile sealseid õppetingimusi ja -võimalusi. „Siinne füüsiline- ja õppekeskkond on väga kaasaegne ning tasuta ühikakoht ja igakuine palk võimaldavad mul keskenduda ainult õppimisele,“ kiitis ta.

Oja kiidab ka sõjakoolis antavat head haridust ja kooli lõpetamisele järgnevaid häid karjäärivõimalusi. „Minu siin õppimise üheks plussiks on see, et saan pärast õpinguid minna tööle sellele erialale, milles ma kõrghariduse omandan. Väljaspool kaitseväge on ju üsna tavaline see, kui õpitakse ühte eriala, kuid töö leitakse olude sunnil hoopis muus valdkonnas. Sõjakooli lõpetanud asuvad kõik tööle kaitseväkke ja neil on võimalik koolis omandatud teooriat rakendada erialasel tööl praktikana,“ sõnab tulevane ohvitser.

„Kaitseväelane on hea olla. Ma saan tegeleda sellega, mis mind huvitab ja ma saan ennast selles valdkonnas arendada. Kõik võimalused enda arendamiseks on mulle loodud,“ ütleb ta lõpetuseks.

Mathis Bogens

(Artikkel ilmus 28. novembril 2013 Sakalas)