Kaitseväes on elu kindel ja selge

kdt_Poder

Kadett Põder (vasakul) Balti riikide merepäästeõppuse Baltic Bikini 2012 eelõppusel, mis oli osa õhuväe praktikast. Õhuväe päästeenistus peab vajadusel teostama ka veepäästet ning abistama merehädalisi.

Selle loo kirjutamise ajal valmistub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli õhuväe kadett Bert Põder kooli lõpetamiseks ning nooremleitnandi auastme saamiseks. Paras aeg koolile tagasi vaadata!

Kõrgem Sõjakool annab võimaluse saada rakenduskõrgharidus kolmel sõjaväelise juhtimise erialal – ette valmistatakse maaväe, mereväe ja õhuväe ohvitsere.

Õppeaeg KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli maaväe põhikursusel on kolm aastat, mereväe põhikursusel koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat ja õhuväe põhikursusel koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat. Kursuse lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Bert, miks te valisite just sõjaväelise hariduse?

Otsustasin selle kasuks ajateenistuse käigus, Kuperjanovi Jalaväepataljonis. Sain kaitseväes aru, et see temaatika istub mulle, et ma tunnen end siin hästi.

Mis ajateenistuses nii meeldivat oli?

Distsipliin ja selgus. Käsk on käsk. Lahtisi otsi ei ole, kõik ülesanded on kindlad ja selged. See mulle meeldiski ja ma tahtsin, et minu edasine elu kulgeks samamoodi.

Enne ajateenistust olite jõudnud lõpetada keskkooli?

Sain kutse ajateenistusse kaks aastat pärast keskkooli lõppu, seega olin jõudnud enne ka tööl käia. Olin töötanud mööbli paigaldajana ja pangas tellerina.

Kas Kõrgemas Sõjakoolis õppimine on teie jaoks olnud kerge või raske?

Kindlasti on see olnud huvitav. Mis raskusesse puutub, siis erinevalt teistest ülikoolidest meil valikaineid ei ole – kõik, mis õppekavas on, on kohustuslik. Seega tuleb igaühel enese jaoks õppimine ise huvitavaks teha, midagi valida ega vahetada pole võimalik. Samas on võrreldes teiste ülikoolidega meil võimalik (kohustuslik ka!) ainult õppimisele pühenduda.

Kadettidel pole vajadust tööl käia ega enese ülalpidamise pärast muretseda. Kool tagab kõik vajaliku, lisaks stipendiumi. Ühiselamu on tasuta, sööklas on suurepärane toit sümboolse hinnaga. Õppimis-, elamis- ja treenimisvõimalused on meil suurepärased.

Aga miks just õhuvägi?

See tundus olevat midagi sellist, mida ajateenistuses üldse kogeda ei saanud. Kooli tulles õhuväe kasuks otsustades tundsin, et olen teinud õige valiku, ma pole seda kordagi kahetsenud.

Mida õhuväelased õpivad?

Esimene aasta ja ligi pool teisest õppeaastast Õpitakse üsna samu asju nagu maaväeski. Siis algavad õhuväe-ja lennundus alased loengud, millest suurem osa toimub Lennuakadeemias.

See kõlab meeldivalt turvaliselt…

Mitte ainult ei kõla, see ongi turvaline. Täiendavat kindlustunnet lisab seegi, et kool garanteerib lõpetajatele töökoha.

Seega pole meil, erinevalt teistes ülikoolides õppivatest noortest, vaja muretseda sellepärast, kus me oma haridust rakendama hakkama ning millest tulevikus elame. Üks suur stress seega elus vähem… Olen kindel, et kui eriala meeldib, on Kõrgem Sõjakool parim koht õppimiseks.

Mis koolist kõige enam meelde on jäänud?

Tegelikult väga palju. Hiljutistest asjadest näiteks lennuakadeemia loengud. Viimati oli meil lennuväljaõpe – lennuvälja ehitus ja paigutus, millistele tingimustele peab lennuväli vastama, et see toimida saaks.

Hästi on meelde jäänud ka metsanädalad. Sõjandust ei ole võimalik õppida ainult teooriana – kõik, millest auditooriumis on räägitud, on tulnud ka praktikas läbi teha. Metsanädal tähendab, et esmaspäeva hommikul liigutakse metsa ning see, mida seal tehakse, sõltub sellest, mis valdkonna õpe on enne läbitud.

Kui lõputöö kaitstud, mis saab edasi? Kas töökoht ongi ootamas?

Lähen tööle Ämari Lennubaasi, aga kuna hetkel on valida kahe töökoha vahel, siis ma päris täpselt ei oska öelda, mida ma tegema hakkan. Laiemas plaanis küll, õhuväe ohvitseri ülesanne on hoolitseda maa peal selle eest, et lennukid lennata saaksid ning lennuväli tõrgeteta toimiks. Tihti arvavad inimesed, et piloot lendab – ja ongi kõik. Tegelikult see päris nii ei ole: selleks, et lennuk saaks lennata, on vaja, et see oleks hooldatud, et maandumis- ja laskumisrada oleksid korras, et lennuvälja tuled töötaksid korralikult. Olin Ämari lennuväljal neli kuud praktikal, maist septembrini, ning see oli minu jaoks väga huvitav aeg.

Kellele soovitaksite Kõrgemasse Sõjakooli õppima tulekut?

Siin õppimine sobib inimestele, kes on avatud uutele kogemustele ning kes ei karda vajaduse korral ohje enda kätte haarata ja juhirollis tegutseda. Kõik meie lõpetajad saavad nooremleitnandi auastme ja tulevane töö tähendab päris suurt vastutust.

Kuna kooli astumisel on eelduseks ajateenistuse läbimine, saab igaüks ajateenistuses mõelda – kas see on see elu, mida ta tahaks tulevikuski jätkata. Kui on, siis on tulijal ilmselt piisavalt motivatsiooni nii koolis kui ka hilisemas elus hakkama saada.

Veidi elust sõjakoolis

Elamine ja õppimine Kõrgemas Sõjakoolis on korraldatud lähtudes lihtsast, kuid olulisest eesmärgist: luua kadettidele elukeskkond, mis võimaldab neil pühenduda täielikult õppimisele.

Kadettidele on lisaks igakuisele riiklikule stipendiumile (485 eurot) tagatud tasuta majutus ja riietus, nende käsutuses on hästi varustatud jõusaal, võitluskunstide saal ning saun.

Kooli poolt antakse kadettidele kõik vajalikud õppevahendid ning kaitseväelasele laienevatest sotsiaalsetest garantiidest lähtuvalt on tagatud ka tasuta arstiabi ja hambaravi.

Õppetööst vabal ajal saavad kadetid aega veeta hubases kadetikasiinos, kus on võimalus mängida piljardit ja lauamänge, vaadata televiisorit ja kinnitada keha. Just kadetikasiino on koht, kus korraldatakse näiteks kadettide hulgas populaarset mälumänguturniiri ja käib koos taktikaring, kus jagavad kogemusi välisoperatsioonidel teeninud vanemad kolleegid.

Kadettide tegevus ei piirdu siiski ainult KVÜÕA Kõrgema Sõjakooliga seotuga: kadetikogu kuulub Eesti Üliõpilaskondade Liitu, miile kaudu ollakse tihedas suhtluses ka teiste Eesti kõrgkoolide üliõpilastega.

Anne-Mari Alver
(Artikkel ilmus Eesti Ekspressi Koolilehes 22. novembril 2012)