Sõjakooli kadetid külastasid Norra ja Taani relvavendi

Novembri keskel külastasid Kõrgema Sõjakooli kadetid Norra ja Taani sõjakoole ning kooliballe.

Tutvuti relvavendade väljaõppe ja elu-oluga ning suheldi vabamas ballimeeleolus.

„Võrdlesime kadeti elu-olu erinevates koolides ja seda milliseks kujuneb ohvitseri tulevane karjäär,“ rääkis kadettseersant Tõnu Niilo.

Norra sõjakooli külastanud kadett Anton Auzini sõnul on Oslos asuva kooli õppeaeg kolm aastat. Ühe olulise erinevusena toob ta välja Rena linnas asuva simulatsioonikeskuse kasutamise väljaõppes.

„Seal on kadettidel võimalus viia läbi lahinglaskmisi pataljonina või teha kaardiharjutusi,“ rääkis kadett Auzin. Keskuses on olemas soomuki CV 90 ja tanki Leopard 1 torn, millel on võimalik harjutada näiteks laadimist, sihtimist ja laskmist. Kõik tehakse arvutis mitmeid kordi läbi ja siis minnakse alles maastikule praktikale.

Lisaks on Norra kadettide väljaõppes kohustuslikud langevarjuhüpped ja kuuenädalase kursuse läbimine Norra Talvesõja koolis Elverumis. Kõige lahedamaks peavad norrakad aga ellujäämise nädalat, mille käigus tarbitakse ainult vett ja magada saab vähe. „Siis kui nädal on läbi, lõpetavad kõik selle naeratades. Mitte seepärast, et see on ebameeldiv, vaid seetõttu, et see on meeldejääv,“ sõnas kadett Auzin.

Ajaloolises Fredriksborgi lossis asuvat Taani sõjakooli külastanud kadettseersant Tõnu Niilo sõnul õpitakse ka seal kolm aastat.

„Ainuke vahe on see, et Taanis on võimalik õppida poolteist aastat ja minna pärast seda väeossa nooremleitnandina üksust juhtima,“ lausub kadettseersant Niilo. Pärast seda tuleb veel poolteist aastat õppida ja siis on võimalik juba kompaniiülemaks saada.

Väga suur osa taanlaste väljaõppest toimub väljaõppekeskustes. Kogu taktikalist baasi õpitakse erialaspetsialistide käe all. Näiteks harjutavad nad helikopterist laskumist või siis on neil eraldi eriüksuse nädal.

Mõlematel ballidel osalesid lisaks Eesti kadettide delegatsioonid Skandinaaviamaade sõjakoolidest – Rootsist, Norrast, Soomest ja Taanist. Norras olid lisaks esindatud ka sellised riigid nagu Saksamaa, Holland ja Serbia ning Taanis PrantsusmaaSõjakooli kadetid külastasid Norra ja Taani relvavendi.

Balli peolaua taga jõuti Auzini ja Niilo sõnul kõige kiiremini ühisele keelele soomlastega, kuid teenistuskäiku oli huvitav võrrelda ka teiste riikide kadettidega. Ballikülastustel oli eestlaste jaoks ka õppeotstarbeline eesmärk, sest just teise aasta kadettide ülesandeks on korraldada aprillis traditsiooniline Kõrgema Sõjakooli aastapäevaball Tartus.