Mereriik Eesti hakkab lõpuks välja õpetama ka mereväeohvitsere

Esimese aasta kadetid ühtlustamis¬kursusel 2010. aasta sügisel. Sõjakooli võetakse vastu pigem tugevate matemaatika¬teadmiste ja nõrgema füüsisega poiss kui vastupidi. Kes ikka liita ja lahutada ei oska, sellel on keeruline ohvitseriks õppida.

Tartus Riia mäel asuv kaitseväe ühendatud õppeasutused on kool, kust saavad endale ohvitserid ja allohvitserid nii kaitsevägi kui ka kaitseliit – ohvitserid tulevad kõrgemast sõjakoolist, allohvitserid lahingukoolist. Kooli tulevikust, olevikust ja minevikust rääkis Õpetajate Lehele õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus.

Erialasid tuleb juurde

Kaitsevägi alustas pärast iseseisvuse taastamist n-ö puhtalt lehelt, 1991. aastal ohvitseride lühiajaliste kursustega. Aarne Ermus oli neil taktikaõppejõud. Süsteemset ohvitseriõpet alustati kõigepealt riigikaitseakadeemias, mille koosseisu kuulus ka kaitse­kolledž. Selle kooli jõudis lõpetada kolm lendu. „Kaitseväe ühendatud õppeasutused alustasid 1997. aastal. Mõni õppejõud oli toona Nõukogude-aegse koolitusega, kuid paljud olid saanud täienduskoolitust välismaal,” rääkis Aarne Ermus.

Tulevasi õhuväeohvitsere on sõjakooli vastu võetud viimased kolm aas­tat, maaväekursusi on läbi viidud aga algusest peale. Sügisel avatakse koos mereväe ja Eesti mereakadee­miaga mereväe õppesuund, kus saab õppida kaht eriala: mereväetaktika ohvitseriks (relvastusohvitserid ja navigatsiooniohvitserid) või tehnika­ohvitserideks (laeva mehhaanikud). Sõjakool õpetab sõjalist juhtimist, mereakadeemia merendusega seotud alasid ning mereväelased meresõjandust. „Pärast taasiseseisvumist on meie mereväeohvitserid saanud seni ettevalmistuse teistes riikides: Soomes, Saksamaal, Taanis, Rootsis, mõni ka USA-s. Õppejõududeks ongi nüüd nende koolide lõpetanud,” ütles Aarne Ermus.

Lisaks kolmeaastasele rakenduskõrghariduse õppekavale oodatakse eelnevalt merenduskõrghariduse omandanud noori õppima ka 1,5-aastasele mereväe nooremohvitseride kursusele. Oodatud on nii TTÜ mehhatroonika eriala kui ka mereakadeemia tsiviilmerenduse lõpetanud. „Gümnaasiumilõpetanu peab enne õppima asumist olema läbinud ajateenistuse, kuid sisseastumiseksamid võivad noored ära teha kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Eksamite tegemise järel suunatakse nad ajateenistusse,” ütles Aarne Ermus.

Vastuvõtul on peale riigieksamite (kirjand, reaalained, inglise keel) olulisel kohal kutsesobivusvestlus, kus vaadatakse, kas kandidaadi isikuomadused ikka sobivad. Lisaks muidugi kehalised katsed. „Õpetame eelkõige sõjaväejuhte – noorel poisil peab olema tahet ja eeldusi teisi juhtida.” Aarne Ermuse sõnul seda küll küsimuste-vastustega kontrollida ei saa, aga kuuenädalasel õues toimuval pingelisel ja keerulisel ühtlustamiskursusel on siiski päris hästi näha, kas inimene sobib sõjaväelaseks või mitte.

Korralik valikusõel

Selle, kui palju mehi (või ka naisi, kes läbinud ajateenistusele vastava väljaõppe) vastu võetakse, otsustab kaitseväe juhataja. Viimaste aastate tellimus on olnud maaväkke 55 kadetti, õhuväkke kümme ning ka mereväkke plaanitakse võtta kümme inimest. Kohtade arv on rangelt paigas ning oma raha eest ohvitseriks õp­pida ei saa. „Ohvitseri õpetamine on kallis ja valikusõel peab olema tihe. Eks mõningane väljalangus on ka meil ning vahel tuleb ette distsipliiniprobleeme, kuid vaatamata rangetele nõuetele kukuvad edasijõudmatuse tõttu välja vähesed,” rääkis Aarne Ermus.

Kadetid saavad iga kuu 485 eurot (7500 krooni) riiklikku stipendiumi, mistõttu kooli kõrvalt nad töötama ei pea. Ka eluase on tasuta. „Õppimine on pingeline ja tundides käimine kohustuslik. Seda, mida me õpetame, ei olegi võimalik töö kõrvalt õppida ning praktika moodustab tervelt 60% õpingutest,” sõnas kooli ülem.

Teoreetiline osa on kõikides õppe­kava­des sarnane, kuid erineb väeliigi­ti. Õhuväe aineid õpetab ka lennu­aka­deemia, sõjaväelises juhtimises mereväe erialal õpitakse näiteks tekimeeskonnana toimimist ning praktika on mereväelaevadel Tal­linnas. Tartus oleks merenduspraktika korraldamine mõistagi päris keeruline…

Kehvakesed katsetele ei tule

Sel nädalal kinnitatud õppekavas on väga erinevaid aineid, ajaloost psühholoogia ja pedagoogikani. „Peda­goo­gika on oluline, sest laevas töötades on igal ohvitseril alluvad, keda juhtida ja õpetada,” ütles Aarne Ermus. Õpitakse ka laevajuhtimist, miinitõrje operatsioonide läbiviimist, laevarelvastuse kasutamist jne, taktikaerialal mereõigust, laeva ehitust ja ohutust, tehnikaerialal õpitakse tundma laevade jõu- ja elektriseadmeid. Vaja on nii head pead reaalainete peale kui ka kõva füüsist… „Võtame vastu pigem tugevate matemaatikateadmistega ja nõrgema füüsisega poisi kui vastupidi. Kui ikka liita ja lahutada ei oska, on keeruline ohvitseriks õppida.”

Viimasel ajal räägitakse palju noorte meeste järjest viletsamast kehalisest vormist, sõjakooli sisseastujatel see Aarne Ermuse sõnul kuigivõrd ei avaldu. Eks see ole ka mõistetav, sest kandideerima tulevad ikka need, kes juba enne katseid füüsilise vormi eest hoolt kandnud. Kodulehel on ka soovitused, kuidas sõjakooli katsete jaoks vormi saada…

Viimastel aastatel on konkurss sõjakooli suurenenud. Eelmisel suvel saadi esimest korda üle hulga aja kohad täis ning ukse taha jäi ka selliseid kandidaate, kes veel mõni aasta tagasi oleksid sisse saanud.

Eriala populaarsus kasvab

„Skeptikud arvavad, et populaarsuse tõus on seotud üksnes mõõnaga majanduses, aga mina usun, et see on ikka eri mõjurite koostoime. Riigikaitset on rohkem väärtustatud, teisalt on amet pikas perspektiivis väga stabiilne. Ilmselt tõi ka Gruusia sõda teadmise, et kõik ei ole nii turvaline, kui arvame,” ütleb Aarne Ermus.

„Praegu õpetatakse riigikaitset 114 gümnaasiumis ja 12 kutsekoolis, tõusnud on seegi arv. Kõik sõjakooli lõpetanud kvalifitseeruvad riigikaitse aine õpetajateks, Tallinna ülikoolis lõpetab samuti igal aastal mingi hulk riigikaitseõpetuse õpetajaid. „Nõudlus on suurem kui pakkumine, meilt otsitakse igal sügisel õpetajaid, kuid kahjuks pole me alati saanud vastu tulla.” Sõjakooli kadetid on käinud ka gümnaasiumides oma kooli ja ohvitseri elukutset tutvustamas. Kord kuus toimuvatele lahtiste uste päevadele jätkub külastajaid enamasti sadades, viimati tuldi kohale lausa Hiiumaalt…

Sõjakoolil on tihedad sidemed Läänemere-äärsete riikide militaarsete koolidega – kadettide kohtumised, välisõppejõudude kasutamine, võimalus end täiendada välismaistes koolides. Viimati käisid Eesti poisid külas Dresdenis, kuhu olid peale Euroopa riikide kutsutud ka Egiptus ja Hiina. Seega on militaarkoostöö laienemas väljapoole ametlikke liite.

Kristi Helme

(Lugu ilmus 1. aprillil  2011 Õpetajate Lehes )