Kadetielu sõjakoolis – ajateenistuse jätk või üliõpilaselu?

 

Kadett Leppik (vasakul) ja kadettseersant Niilo soovitavad enne Kõrgemasse Sõjakooli õppima asumist läbida nooremallohvitseri kursuse.

Sõdurileht vestles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli teisel kursusel õppivate kadettseersandi Tõnu Niilo ja kadeti Timo Leppikuga, et teada saada eluolust nende õppeasutuses.

Kui vaadata noormeestele näkku, siis ei saakski neid mingil moel eristada tavalistest Tartu linnas õppivatest tudengitest. Kuid seljas olevad rohelised vormid ning kiri „Sõjakool“ annavad aimu, et tegemist ei ole tavaliste üliõpilastega, vaid tulevaste ohvitseridega.

Kõrgem Sõjakool – on see asutus, kus saab omandada kõrgharidust, või koht, millest saab ajateenistuse jätkulõng? Tegelikult on tegemist kooliga, mis pakub nii üht kui teist. Sõjaväelise juhtimise õppekavasse kuuluvad nii tsiviil- kui ka militaarõppeained, mis jaotuvad enam-vähem võrdselt.

Sõjakooli õppima pääsemiseks on vajalik läbitud ajateenistus, kuid kadettide arvates jääb pelgalt sellest väheks. Kadett Leppik ütleb, et ta oleks pärast ajateenistust tahtnud natuke proovida kaadrina teenimist, sest enne kooli astumist polnud tal piisavalt kogemusi madalamal tasemel.

Kadettseersant Niilo arvates on väga heaks eelduseks ajateenistuse vältel läbitud nooremallohvitseri kursus (NAK). „Hoiak on hoopis teine, kui oled ülemus olnud. Siis juba mingil määral tead, mismoodi käituda,“ ütleb kadettseersant Niilo, „Praegu sellist nõuet ei ole, mistõttu tuleb väga tugevalt kujundada isiksusi.“

Kadetist ohvitseriks

Mõlema noormehe arvates on vajalik, et kadetid nõuaksid endalt kõrgemat distsipliini kui isegi tulevikus oma alluvusse kuuluvatelt sõduritelt. Oma kolmeaastase õppeaja jooksul meenutas esimene aasta kadettide jaoks kõige rohkem ajateenistuse jätku, sest kadettseersandi sõnul on esimese aasta ülesanne hakata ajateenijast kujundama ohvitseri.

Nagu ajateenistuseski, algas esmakursuslaste päev kell kuus, millele järgnes hommikuvõimlemine. Pärast õppepäeva ei olnud keelatud linnaminek, kuid seda pidi tegema vormis. Kui esimest aastat võib lugeda nii-öelda sisseelamisajaks, siis teisel aastal peaksid kõik juba aru saama, kuidas käituda, mistõttu antakse kadettidele ka rohkem kohustusi ja ülesandeid.

Tudengite jaoks harjumuspärasest ülikoolist erineb Kõrgem Sõjakool veel õppejõudude tõttu, sest ligi pooled õppeainetest on militaarsed. Kui tundide läbiviimise meetod on pigem akadeemiline, jääb kord siiski sõjaväelaslikuks.

Kadettseersandi sõnul on see vajalik, et inimene hakkaks oma peaga mõtlema, aga jääks samas kaitseväelaseks. „Ohvitseri peamine töövahend ei ole mitte relv, vaid pastakas ja märkmik, sest tema tähtsaimaks ülesandeks on planeerimine,“ ütleb kadettseersant Niilo.

Kadett Leppik lisab, et koolis saab selgelt eristada tööaega ja töövälist aega. „Näiteks tunnis on instruktorite suhtumine rangem, aga pärast tundi suheldakse pigem kui kaadrikaitseväelasega,“ sõnab kadett.

Tavapärane õppetöö kestab argipäeviti algusega kella kaheksast hommikul kuni nelja-viieni õhtul, ülejäänud aeg nädalast jääb sõjakooli kasvandike enda sisustada. Meeste hoiakust võib aru saada, et heaks ohvitseriks saamisel peab korralikult ka õppima. Seetõttu pole midagi imestada, kui vahel ollakse keskööni ärkvel.

„Kadett on kaadrikaitseväelase ja üliõpilase nii-öelda ristsugutis,“ ütleb kadettseersant. Mõlema noormehe sõnul ei saa nemad endale näiteks lubada keset nädalat pidutsemist, sest hommikul peab kainelt rivis seisma. Neile kehtivad üliõpilastega samaväärsed soodustused, kuid kadett Leppiku sõnul peavad nemad vastutama nagu kaadrikaitseväelased: „Me ei saa teha selliseid lollusi, nagu teised üliõpilased teevad.“

Vahel tundub ajateenijatele, et kaadrikaitseväelased on kui üliinimesed, just füüsilise poole pealt. Kandku nad kasvõi sadat kilo turjal ja kahte relva käes, oleksid nad võimelised ikka kergel sammul rännakuid läbima. Kõrgemas Sõjakoolis ei tehta erilist ettevalmistust, et meeste füüsilisi võimeid parandada. Nõutakse vaid, et kõik teeksid üldfüüsilise testi vähemalt 190 punkti peale. Tegelikkuses on meeste hea vorm nende endi teha, peab olema lihtsalt piisavalt motivatsiooni ja enesedistsipliini.

Üliõpilaselu

Kadett Leppik on oma õpingutesse suhtunud sama tõsidusega nagu tudengiellu.  Üliõpilasselts Raimla juhatuse esimehena tegutsev noormees võtab osa ligi 40 tegevliikmega organisatsiooni juhtimisest. Peale tema kuuluvad seltsi nimekirja veel kaks kadetti, kellest üks on hetkel noorliige, ning kolm vilistlast Kõrgemast Sõjakoolist. Kadett Leppiku sõnade kohaselt aitab taoliselt üliõpilasellu sukeldumine silmaringi avardada.

Sõjakooli kadetid näitavad kindlasti tahet ja initsiatiivi mitmete pikkade traditsioonidega sündmuste korraldamisel ja osalemisel. Kadettseersant Niilo oli seekordse Kõrgema Sõjakooli aastapäeva kadetiballi peakorraldaja, kuhu kutsuti ka paljude üliõpilasorganisatsioonide esindajad.

Kadett Leppik kinnitab, et nende kool on alati väärikalt esindatud kõiksugustel üliõpilaste kevad-, suve-, sügis- ja talvepäevadel. Näiteks juba kuulsusrikka ajalooga tudengipäevade paadiralli võitsid viimati Kõrgema Sõjakooli õppurid.

Esimese semestri jooksul pannakse paika reeglid ning ootused kadettide suhtes. Alates teisest semestrist peaksid kõik õppurid aru saama, miks ja kuidas käituda ohvitserina. „Pärast õppepäeva oleme tavalised üliõpilased,“ ütleb kadett Leppik. Kes soovib minna kuskile jalgpallitreeningutele, kes läheb meelsamini sõpradega pubisse. Iga mehe vaba aeg on tema enda sisustada, tähtis on lihtsalt olla hommikul virk.

Oma kooliga rahul

Reeglina on Kõrgemasse Sõjakooli tulnud noored motiveeritud suhtumisega, kuid kadett Leppik soovitab uutel tulijatel järgi mõelda, kas nad on taoliseks väljakutseks ja vastutuseks valmis. Tema soovitab enne kooli astumist proovida kaadrikaitseväelase elu väeosas.

Kui rääkida Kõrgemas Sõjakoolis õppimisest, siis võrdluses teiste ülikoolidega loetleti miinuste hulka ajaraami jälgimist. See tähendab, et ei ole võimalik vabalt valikul hetkel lihtsalt niisama Hispaaniasse reisile minna, sest kadettide üheks oluliseks kohustuseks on kõikidest tundidest osavõtt. Samuti ei saada kolme kuud suvel niisama lõbutsemiseks, selle asemel antakse kahes osas puhkust, millest pikema saab võtta suvel ja lühema jõulude ja uue aasta paiku. Sarnaselt teiste kõrgkoolidega võimaldatakse kadettidele akadeemilise puhkuse võtmist alates teisest semestrist.

Mõlemale noormehele meeldib kindlus tuleviku suhtes. „Enne Eesti riigi lakkamist ei kao kaitsevägi kuhugi,“ ütleb kadettseersant. Samuti loetletakse plussina, et oma õppetööd pole vaja planeerida nagu näiteks Tartu Ülikoolis, kus tudeng peab ise koostama oma tunniplaani. Nii kadett Leppik kui kadettseersant Niilo tunnevad, et Kõrgemas Sõjakoolis õpivad nad vastutust ning on seetõttu mingil määral ka oma eakaaslastest ees. Muututakse enesekindlamaks ning õpitakse paremini tundma oma võimeid. „Õppejõud seostavad asju mõnusalt lihtsa eluga,“ lisab kadettseersant Niilo.

Ken Rohelaan

(Lugu ilmus Sõdurilehes 04. aprillil 2011.)