Sündinud kaitseväelaseks

Mart Sirel on juba lapsest saati tahtnud kaitseväelane olla.

Äsja Kõrgema Sõjakooli magistridiplomi saanud kapten Mart Sirel teadis juba lapsepõlves, et oma elukutseks valib ta just kaitseväelase ameti.

„Kaitseväelaseks saamisel oli kindlasti üheks mõjutajaks soov jätkata perekonna traditsioone,“ räägib Sirel. „Juba lapsepõlves tahtsin ma astuda oma isa jälgedes ning hiljem andis mulle eeskuju ka minu vend.“

Kuna kapten Sireli sõnul oli tal juba keskkoolis kindel siht silme ees, ei olnud tal raske oma teed mööda astuda. Teadmine, et kaitseväelises karjääris tuleb alustada kõige madalamalt astmelt, viis  Sireli pärast keskkooli lõpetamist esmalt vabatahtlikult ajateenistusse. Valiku tegemist kaitseväelase elukutse kasuks põhjendab Sirel sellega, et militaarvaldkond on talle südamelähedane. Lisaks on ohvitseri karjäär mitmekülgne ja võimaldab ellu viia ambitsioonikaid eesmärke. Nüüd, mil pikk õpiaeg seljataga, on kapten Sirel elukutse valikuga rahul ega ole otsust kahetsenud.

Sõjakool kui ühtne meeskond

Nüüd, magistriõppe lõpetamise järel, on Sirelil siiralt kahju, et see tore, sündmusterohke ja arendav periood läbi sai.
„Meil oli suurepärane kursus ja kahtlemata oli igaühel midagi teistele õpetada ning ainult sidusas meeskonnas saab toimuda isiklike kogemuste vahetamine ja kooliteadmiste tõhusam omandamine.“

Eredamaks mälestusteks õppeajast peab Sirel seda, et kursus tervikuna seadis endale uusi sihte ja üheskoos liikus nende saavutamise suunas.

„Näitena võin tuua nii neid harjutusi, mida pidime õppetöö raames ise korraldama, kui osalemist pataljoni staabina õppusel „Kevadtorm 2010“,“ meenutab Sirel. „Samuti jäävad meeles püsima kursuse vabaaja üritused, sest need aitasid kaasa üksteise paremale tundmaõppimisele.“

Rutiinivaba amet

Kapten Sireli sõnul sobib kaitseväelaseks inimene, kes on kohusetundlik, koostöövõimeline, aldis avastama uusi kogemusi ning eelkõige pühendunud riigi kaitsmisele.
“Kadetil peab olema visadust ja sihikindlust valitud teekonna jätkamiseks, isegi siis, kui talle tundub, et raskused tema teel on üle jõu käivad,” toob Sirel välja tulevasele ohvitserile vajalikud iseloomujooned.

Erinevalt teistest kõrgkoolidest on sõjakooli põhirõhk rahu- aga ka sõjaaja ülesannete täitmiseks vajaminevate ohvitseride ettevalmistamisel. “Kõrgemas Sõjakoolis õpetatakse liidreid, kes peavad olema võimelised vajadusel oma eeskujuga juhtima üksust lahingus. Seetõttu ongi sõjakooli väljaõppes palju rohkem tähelepanu pööratud juhtimise ning eestvedamise oskuste ja vilumuste väljaarendamisele. Sõjakoolis luuakse baas Eesti ohvitserkonna väljakujunemisele, seega peegeldab ta kahtlemata kõiki sellega kaasas käivaid väärtusi.”

Õppetöö ja vaba aeg

Sõjakooli õppetöö korralduses hämmastab teiste kõrgkoolide tudengeid Sireli sõnul eelkõige sõjakooli kadettide ja kuulajate kohustulik loengutes viibimine. Kusjuures mõnikord võib see “loeng” kesta mitu ööpäeva järjest, kui tegemist on näiteks väliõppusega. „Võib öelda, et elu on rohkem reglementeeritud, kuid seda just positiivses mõttes. Samuti on tagatud ka mitmed hüved, nagu näiteks prii elamine kooli ühiselamus, stipendium ning kindla töökoha olemasolu pärast kooli lõpetamist.

Sireli sõnul pakub sõjakool range õppetöö kõrval ka mitmekülgseid vaba aja veetmise võimalusi.  Koolis on jõusaal, võimalus mängida pallimänge, samuti on kooli poolt loodud tingimused osalemiseks Tartu orienteerumisneljapäevakutel. Lisaks pakub Kadetikasiino võimalusi vaba aja veetmiseks mitmete erinevate silmaringi arendavate ürituste näol, näiteks mälumäng ja taktikaring, kus arutatakse ajaloosündmusi või siis tänapäevase taktika põhimõtteid.

Riske saab minimeerida

Kuna elu kaitseväes on väga aktiivne ja seotud ohtlike tegevustega, näiteks lahinglaskmistega, siis kaasnevad antud elukutsega ka mitmed riskid. “Lahinglaskmistel on ohvitseril suur vastutus teiste ohutuse eest,” tõdeb Sirel. “Samas iga väljaõpe, lahinglaskmine ja väliõppus viiakse läbi rangete ohutustehnika reeglite järgi.”

Kindlustunde nende riskidega toimetulemisel annab Sireli sõnul usaldus kaasvõitlejate vastu ja teadmine, et väljaõpe on olnud piisav. See kehtib nii rahuaja väljaõppes kui ka missioonidel olles.

Mart Sirel sündis 29. oktoobril 1977. aastal Valgevenes, kus oli tema isa teenistuskoht.
1995. aastal lõpetas Sirel Tallinna 12. Keskkooli, asus aega teenima Kuperjanovi ÜJP-s ja on sealt alates keskendunud kaitseväelase karjäärile.

Auastmed:
1996 – nooremseersant, seersant
1998 – nooremveebel
2000 – veebel
2001 – lipnik
2003 – nooremleitnant
2007 – leitnant
2010 – kapten

Eneken Laasme