Sõjakooli sobib see, kes igal sammul rahast ei mõtle

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli teise aasta kadetid Karl Kalamees ja Priit Meier ütlevad, et sõjakooli võiksid õppima tulla need inimesed, kes asetavad riigi teenimise raha teenimisest kõrgemale.

Järgnev lugu tasub läbi lugeda kõigil neil, kes aegajalt on tabanud end mõttelt: ehk võiksin ma oma tuleviku siduda armeega – kaks aastat sõjakoolis tudeerinud kadetid räägivad oma erialavalikust ja sellest, kuidas nad oma otsusega rahul on.

Kõrgema Sõjakooli kadettveebel Karl Kalamees väliharjutusel

Miks otsustasid õppima tulla just sõjakooli?

Priit Meier: Olin missioonil ja ülemad soovitasid minna õppima ohvitseriks, kuigi ise olin mõelnud astuda Lahingukooli, et saada allohvitseriks.

Karl Kalamees: Aus vastus on, et ma ei leidnud ühtki tsiviilülikooli eriala, mis oleks mulle huvi pakkunud. Tahtsin sõda mängida.

Kuivõrd kattus tegelikkus selle ettekujutusega, mis sõjakoolist enne siin õppima asumist oli?

Meier: Tunduvalt lihtsam on, kui ette kujutasin. Tegelik ettekujutus puudus, seega olin valmistunud kõige hullemaks. Reaalsus oli üllatavalt meeldiv, mis ei tähenda, et ei leiduks proovikive.

Kalamees: Algus oli pisut ehmatav, aga olin valmistunud ning omamoodi ma isegi nautisin seda raskust ning teistmoodi maailma. Sõjakooliga harjub ruttu, nüüd ei pane seda süsteemi eripära enam tähelegi.

Vahel tuleb vaba aeg ohvriks tuua

Kui palju õhtuti ja nädalavahetustel õppida tuleb?

Meier: Oleneb perioodist, taktikalised ained nõuavad rohkem vaba aja ohverdamist, isegi öösiti, aga seda eelkõige sellepärast, et ma ise nõuan endalt palju, eriti, mis puudutab sõjalist poolt. See ongi see, mille pärast sõjakooli tulin, ning tahan seda hästi teha.

Kalamees: Kui nädala sees korralikult tööd teha, siis saab nädalavahetused puhkuselainel mööda saata ning pereelu nautida.

Kuidas sisustate vaba aega, milliseid ühisüritusi kadetid peavad?

Meier: Sport: ragbi, jalgpall, jooksmine, rulluisutamine, jõusaal, orienteerumine, ujumine, talvel suusatamine. Absoluutselt kõike teeme. Tartu on selles mõttes ideaalne linn, piisavalt suur ja piisavalt loodust. Meelelahutus on tasemel, kursusekaaslastega õhtuti linna peal käimine ning klubide külastamine on samuti populaarne.

Kalamees: Sõjakool tagab kõik võimalused ise üritusi korraldada. Mida iganes hing ihaldab. Meil on oma turniirid ja võistlused alates piljardist ja võrkpallist lõpetades paintballi ja sangpommiga.

Kadettseersant Priit Meier välisoperatsioonil

Kas olete osalenud ka mõnel militaarvõistlusel? Kui edukalt?

Meier: Olen osalenud küll. Militaarvõistlused on täiesti omaette klass spordi tegemises. Väga palju on tarvis teadjatelt meestelt nõu küsida. Hea, et meil on koolis palju ohvitsere, kes on valmis nõu andma ja toetama. 2009. aasta Erna retkel tulime kolmandaks, mis on väga hea saavutus. Üritame kõikidel Kaitseliidu ja kaitseväe võistlustel osaleda. Need on just sellised üritused, mis nõuavad üksteisega arvestamist, meeskonnatööd, eneseületamist ja väsimusega võitlemist.

Kui tihti käite metsas ja mida seal peamiselt teete?

Kalamees: Oleneb erialast, õhuväelastel tuleb metsalaagreid vähem ette, maaväelastel rohkem.

Meier: Maaväes tuleb ühe õppeaasta kohta kokku oma paar kuud metsalaagreid. Metsasmaastikul kinnistame teooria praktiliste soorituste abil. Ilma selleta poleks sõjaline haridus mõeldav. Isegi kui laager on raske, tunned pärast metsast välja tulemist, et seda kogemust ei vahetaks mitte ühegi raha vastu.

Tulevik tähendab pidevat tööd

Kuidas kujutad ette oma tulevast karjääri kaitseväes? Kas on midagi konkreetset, mida loodad ära teha?

Meier: Alguses rühmaülemana mõnes väeosas, samuti on eesmärk missioonil ära käia. Seekord ohvitserina. Kindlasti tahan edasi õppida, täiendada erialalisi teadmisi, et panustada kogu oma jõud ja mõistus Eesti Kaitseväe arendamisse. Ma usun, et kaitseväes on veel palju ära teha – jälgida, et areng toimuks õiges suunas, sest alati saab asju teha tõhusamalt.

Kalamees: Eks see tulevik saabki olema peamiselt enda juhiomaduste järjest paremaks muutmine. Pidev töö enda kallal – peab olema väga kriitiline iseenda suhtes ning pidevalt juurde õppima. Vahet pole, mida täpsemalt tegema hakkan, peaasi, et ma suudan seda teha hästi.

Millistel inimestel soovitad tulla õppima sõjakooli?

Meier: Siia sobivad need, kellele meeldivad proovikivid, nii füüsilised kui ka vaimsed. Eelkõige need, kellele meeldib vaheldusrikas tegevus, kes suudavad oma minast kaugemale vaadata ja töötada teistega koos. Sotsiaalselt aktiivsetel on kindlasti lihtsam.

Kalamees: Neil, kes tunnevad siirast huvi sõjanduse vastu. Neil, kellele meeldib teenida riiki, mitte raha. Peab olema positiivselt meelestatud distsipliini ning enda vaba aja ohverdamise suhtes. Sulle peab see teema meeldima, nii lihtne ongi.

(Lugu ilmus Õhtulehe Kooli ABC-s 27. mail 2010.)