fbpx

Leitnant Rene Lepik: Kaitseliit on minu kokkupuude reaalsusega

Leitnant Rene Lepik väliõppusel

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppeosakonna jalaväekompanii taktikagrupi lektori leitnant Rene Lepiku (pildil) põhitöö on noorte isamaakaitsjate taktikaalane väljaõpetamine ja selleks vajalike materjalide koostamine. Ta on tegev ka õppeasutustes korraldatavatel täienduskursustel (nt nooremstaabiohvitseri kursus jms).

Ent põhiteenistusest vabal ajal – reede õhtust pühapäeva õhtuni – teeb ta sedasama tööd Kaitseliidus, jagades teadmisi käsuliini kõigi astemete kohta. Mitte vaid raamatutarkusest, vaid suisa oma kogemustest, sest ta on ise kõigil neil astmetel teeninud. Eks karjäär ole selle võrra aeglasem, kuid kindlam.

Sõdurist ohvitseriks

Leitnant Lepiku militaarhuvi sai alguse varakult. 1990. aastate alguse keerulistel aegadel ei jäänud tänasel ohvitseril muud üle, kui hambaid kiristades kahetseda oma noorust ja relva puudumist. Perekonna soovitusel valis ta esialgu siiski hariduse omandamise tsiviilülikoolis. Elukogemus tuletas aga meelde kunagised salasoovid ja elu jätkas algselt planeeritud rajalt.

“Olen läbinud kõik etapid sõdurist kompaniiülemani, ainult kompanii veebli amet on jäänud vahele,” sõnab leitnant Lepik oma karjäärist rääkides. Ehk olekski ta jätkanud allohvitserina, kui terast noormeest hindavad ülemad poleks soovitanud ohvitserikarjääri. Samas on kõigi astmete läbimine andnud leitnant Lepikule eelise nii ka kaitseväes kui Kaitseliidus õpetades.

Kaitseliidus on ta tegev ajateenistusest (1997. aastast) alates – liitumine osalemiseks Kaitseliidu luurepatrullvõistlusel kujunes aja jooksul tihedaks koostööks. Praegu on tema peamine ülesanne võitlusgrupi väljaõpetamine.

Kaitseliit on tegelik elu

“Sõjakoolis õpetan planeerimist, taktikat ja juhtimist suures osas teoorias. Planeerimisprotsessi õpetamisel kasutatavad virtuaalsed üksused on standardse struktuuriga ja üldjuhul hästi mehitatud,” ütleb Lepik. “Kaitseliidus aga ei ole kunagi ideaalse struktuuriga tabelijärgset üksust. Pead väga kiirelt kohanema, sest lõplik lahingujaotus kujuneb alles õppuse alguses, kui mehed on reaalselt kohal.

See õpetab planeerimise lihtsust ja paindlikkust,” ütleb ta. “Lisaks on mulle oluline juhtimispraktika jätkumine, ilma milleta võivad mõnedki pärismaailma põhitõed ununeda. Kaitseliidus on minu ümber inimesed, kellel kõigil on oma tugevad küljed ja elukogemus, millega nad nii mõnigi kord minu nõrkusi kompenseerivad ja head nõu annavad. Kokkutöötanud üksuses on selline isereguleeruv ja üksteist toetav juhtimissüsteem,” muigab leitnant Lepik.

Õpingud sõjakoolis arendavad

Kõrgema Sõjakooli põhikursuse lõpetas leitnant Lepik 2003. aastal jalaväe tankitõrje erialal. Teenistus jätkus esmalt rühmaülema, siis kompaniiülema abi ja lõpuks kompaniiülemana Pärnu üksik-jalaväepataljonis. Loogilise jätkuna sellele tuli ka sõjakooli keskastmekursus (magistriõpe). “See oli enamasti asjade selgeksmõtlemise aeg,” ütleb leitnant Lepik “Kompaniiülemana, kui su alluvuses on paarsada meest, pole selleks aega,” lisab ta.

Leitnant Lepiku sõnul tuleb sõjakoolis õppijale kasuks eelnev juhikogemus ja arusaam, kuidas inimestega toime tulla. Hea tervis on samuti vajalik ja eraldi toob leitnant Lepik välja selle, et eelneva akadeemilise kogemusega inimesel on teooria omandamine lihtsam.

Riina Nemvalts, Kaitseliidu Kooli ülem, õppinud nooremstaabiohvitseride kursusel leitnant Rene Lepiku käe all:

Leitnant Rene Lepikul on julgus luua ja hoida dialoogi õppijatega ning see on õpimotivatsiooni loomise ja säilitamise üks võtmeküsimusi. Ka väärib positiivset äramärkimist leitnant Lepiku vastuvõtlikkus õpilastelt tulevale tagasisidele. Tema suhtumisest ja suhtlemisviisist kumab läbi soov teha oma tööd homme paremini kui täna. Kes tunneb leitnant Lepikut, see teab, et tema huumorimeel on suurepärane ning klassiruumis on seetõttu pingevaba ja õpieesmärgile keskendumist soodustav õhustik.

Minul isiklikult on hea meel selle üle, et leitnant Lepik panustab Kaitseliidu väljaõppe arendamisse ka Kaitseliidu Koolis korraldatavate sõjaväelise tasemekursuste väljaõppekavade revalveerimisprotsessis osalemise kaudu. Tema teadmised ja kogemused aitavad kindlasti kaasa Kaitseliidu Koolis reservohvitserideks õppivate vabatahtlike kaitseliitlaste pädevuse vastavusse viimisele kehtestatud standarditega.

Karin Kanarik
(Lugu ilmus Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu! nr 1/2010)