3. samm

Teenistus rühma, kompanii- või patareiülemana

Peale KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetamist asuvad värsked ohvitserid tööle erinevatesse kaitseväe väeosadesse nagu näiteks 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni, Vahipataljoni  või 1. jalaväebrigaadi. Nooremohvitseride teenistus väeosades jätkub peamiselt vastavalt sõjakoolis omandatud erialale (jalaväe, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe, side või logistika erialal).

Jalaväeohvitser juhib väeosas jalaväeüksusi ja nende lahingutoetuselemente (luure, tankitõrje ja miinipildujatuli) ning viib läbi taktikalist õpet üksustele. Samuti viib jalaväeohvitser läbi lahinglaskmisi.

Mehhaniseeritud jalaväe ohvitser juhib jalaväeüksusi, mis kasutavad ülesannete täitmiseks lahingumasinad. Ta tagab allüksuse väljaõppe ja treeningu.

Pioneeriohvitser juhib väeosas pioneeriüksusi ning viib üksustele läbi õpet erineva pioneeritehnika ja -relvastuse kasutamiseks.

Õhutõrjeohvitser täidab väeosas  õhutõrje rühma- ja patareiülema ülesandeid ning planeerib, valmistab ette, viib läbi ja hindab  kuni õhutõrje kahuri- ja raketirühma suuruse üksuse väljaõpet.

Suurtükiväeohvitser täidab väeosas suurtükiväe tulepatarei rühma- ja patareiülema ülesandeid ning planeerib, korraldab ettevalmistuse ning juhib tulepatarei rühma ja tulepatarei lahingutegevust, arvestades nende lahingukoosseisu ja –võimet. Samuti viib suurtükiväe erialaohvitser läbi vastavat väljaõpet üksustele.

Sideohvitser juhib väeosas siderühma ja korraldab selle väljaõpet ning planeerib kõrgema juhtkonna käsu alusel jalaväepataljoni sidevõrke.

Logistikaohvitser planeerib ja juhib väeosa logistikaüksuste tegevust rühma- ja kompaniiülemana kõikides logistika põhifunktsioonides (meditsiin, transport, varustus). Samuti täidab logistika erialaohvitser logistikaüksuse lihtsamaid raamatupidamise toiminguid ning teab Eesti Kaitseväe transpordisüsteemi ja maismaatranspordi korraldamise põhimõtteid.

Sõjakooli lõpetajad teenivad väeosades rühma- ja kompanii-või patareiülemana. Sõjakoolis õpitu võimaldab ohvitseridel nendel ametikohtadel loovalt täita juhi, halduri, pedagoogi, diplomaadi ning tehniku ülesandeid. Lisaks on Kõrgema Sõjakooli lõpetanutel õigus töötada ka riigikaitseõpetajana.

Peale mõneaastast teenistust väeosades ning praktilise kogemuse omandamist on soovijatel võimalik edasi kandideerida Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusele (magistriõppesse).

Võimalikud teenistuskohad

1. jalaväebrigaad

Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi ning arendada maaväe täpsus- ja snaiprivõimekust.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus. Scoutspataljoni isikkoosseis koosneb ainult tegevväelastest.

Tagalapataljoni peamine ülesanne on valmistada ajateenijate baasil ette sõjaaja koosseisu ja tagada 1. jalaväebrigaadi lahinguvõime. Rahuajal toetatakse aasta läbi 1. jalaväebrigaadi staapi, Scoutspataljoni, Kalevi jalaväepataljoni ja teisi brigaadi allüksusi. Vajadusel abistatakse ka tsiviilsektorit nii tehnika, varustuse kui ka väljaõppega.

Viru jalaväepataljon annab väljaõpet kahel peamisel väljaõppesuunal, esiteks jalaväe õppesuund, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad (laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne.) ja teiseks tankitõrje õppesuund, kus antakse väljaõpe kesk – ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele. Viru jalaväepataljon asub Jõhvis.

Suurtükiväepataljoni põhitegevus on suurtükiväe alane väljaõpe, suurtükiväe ülesanne on toetada lahingüksuste tegevust kaudtulega. Suurtükiväekoolis saavad erialase ettevalmistuse nooremallohvitserid ja kaadrikaitseväelased. Pataljon asub asub Tapal.

Õhutõrjepataljon viib läbi õhutõrjealast väljaõpet. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapealsete relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite ja muude vahendite abil. Lisaks korraldatakse õhutõrjekoolis alg- ja täiendkoolitust õhutõrjepataljoni ning teiste väeosade ja asutuste kaadrikaitseväelastele. Õhutõrjepataljon asub Tapal.

Pioneeripataljoni ülesandeks on valmistada ette reservväelasi pioneeriüksuste jaoks ning elukutselisi demineerijaid rahvusvaheliste operatsioonide ja Eesti siseste ülesannete täitmiseks. Pioneeripataljon asub Tapal.

2. jalaväebrigaad

Kuperjanovi jalaväepataljon on pataljonisuurune jalaväe suunitlusega väeosa asukohaga Võrus. Ajateenijaid õpetatakse välja jalaväe ja miinipilduja erialal.

Teised üksused

Vahipataljonis õpetatakse ajateenijatele jalaväe ja sõjaväepolitsei eriala. Lisaks esindab Vahipataljon Kaitseväge kõrgete külaliste auks peetavatel tseremooniatel ja teenib Kadrioru lossi vahtkonnas.

Staabi- ja Sidepataljon tagab üleriigiliselt kaitseväe peastaabi, väeosade ja Kaitseliidu vahelise side toimimise ning oma alluvusse kuuluvate sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine. Lisaks peab Tallinnas asuv pataljon tagama kaitseväele strateegilise side- ja infotehnoloogilise toetuse ning ellu viima kaitseotstarbelise side, infotehnoloogia ja elektroonilise sõja arendusprojekte. Staabi-ja sidepataljonis viiakse läbi ka väljaõpet ajateenijatele.

Logistikapataljon tagab Eesti Kaitseväe võitlusvalmiduse ning jätkusuutlikkuse vajalike materjalide, teenuste ja väljaõppega. Samuti viiakse pataljonis läbi ajateenijate väljaõpet logistika erialal. Lisaks on logistikapataljoni ülesandeks veel rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele logistiliste toetusüksuste ja -elementide ettevalmistamine, väljasaatmine ning jätkusuutlikkuse tagamine. Logistikapataljon asub Tallinnas.