Kaarel Aia
(Päev kadetina – 11. veebruar)
Kas kadetipäeval oli Sinu jaoks midagi väga üllatavat?
Alguses ma arvasin, et [sõjakoolis] on mingi hull distsipliin ja eriti vabadust pole. Aga kooli sisenedes ootasid meid 2 rõõmsat noormees, kes asusid meile kohe kooli tutvustama. Minu imestuseks oli kadettidele antud väga suur vabadus. See tähendab, et nad võisid peale õppetööd teha, mida tahtsid ja käia, kus tahtsid.
Olustik oli üle ootuste sõbralik. Kõik tulid ja aitasid kohe, kui oli mingi probleem ning kutsuti meid igale poole kaasa. Õppejõud olid samuti väga sõbralikud, vahetundide ajal sai nendega rääkida nii ilmast kui sõjaväest.
Kas arusaam koolist ja kadetielust muutus siin veedetud aja jooksul?
Minu arvamus sõjakoolist muutus täielikult pärast seda, kui olin viibinud kadetipäeval.
Milline on Sinu militaartaust?
Olen Kaitseliidu Pärnumaa maleva Kikepera malevkonna tegevliige aastast 2008.
Kas astuksid sõjakooli?
Astuks, kuna ohvitseri elukutse on jääv ja kuna isamaa-armastust on ka päris palju, siis ma kohe kindlasti kaalun seda varianti.
Kas soovitaksid sõpradel tulla päevaks sõjakooli?
Soovitaksin, kuna väga paljud mu sõbrad on militaarsete huvidega ja neil on plaan jätkata õpinguid sõjakoolis, siis oleks see väga hea viis tutvuda eluoluga. Kui pole militaarhuvisid, siis on see väga hea viis veeta üks teguderohke päev.
Tänaksin veel kadett Sten Heinlood, kes oli mu toanaaber ja ka n-ö giid koolimajas.