Jaanika Umalas
(Päev kadetina – 22. märts)
Mis oli kadetipäeval Sinu jaoks üllatavat?
Minu jaoks oli see üllatav, et kõik olid väga sõbralikud ja mitte nii ranged, kui ma ette kujutasin. Ühesõnaga oli seal peaaegu kõik teistsugune, mitte nii nagu filmides näib.
Mis oli kõige põnevam?
Mida seal põnevat ei olnud? Minu jaoks oli kõik põnev, isegi muuseumiskäik. Viidi kurssi kadetieluga, tutvustati kasiinot, nägin relvaeksamit, tegin hommikuvõimlemist – kõik oli minu jaoks uus ja põnev.
Kas ja kuidas muutus sinu arusaam kadetielust siin veedetud aja jooksul?
Muutus väga. Sain aru, et nende olemasolu on meie riigile väga oluline ja olin rõõmus, et sinna on tulnud õppima nii palju noori. See on missiooniga amet. Nende olemasolu annab ainult tunnustust sellest, et meie riik on ka militaarsel tasemel jätkusuutlik. Kadetid olid ka väga toredad, sõbralikud ja vestlushimulised. Igati tore seltskond. Tänaks neid kadette, kes veetsid selle päeva meiega.
Milline sinu on sinu militaartaust?
Mul puudub militaartaust.
Mida arvad sõjakooli astumisest? Kas kavatsed ise sõjakooli õppima tulla?
Ma soovitaksin kohe kindlasti noortel poistel ja tüdrukutel, kellel on mingisugunegi huvi militarismi vastu, astuda sõjakooli. Motiveerima peaks ka suurepärased elamistingimused, toitlustamine ja stipendium, mille sarnast ei teeni välja mõni kooli kõrvalt tööl käiv üliõpilanegi.
Ausalt öeldes ma ise ei kavatse. Ma arvan, et on palju noori, kes sobivad sinna rohkem ja kes on ka huvitatud sellest. Kuigi ma ei salga, et huvi sinna astumisest tekitas ta küll pisut.
Kas soovitaksid sõpradel tulla sõjakooliga tutvuma?
Absoluutselt kindlasti. Sealt saab väärt kogemuse kogu eluks. Veel parem kui nad veedaks päeva kadetina, siis saaksid nad aru, millega on tegu ja nende arvamus sõjakooli kohta paraneks märgatavalt.