Andrei Remets
(Päev kadetina – 22. veebruar)
Kas kadetipäeval oli Sinu jaoks midagi väga üllatavat?
Midagi eriti üllatavat ei olnud. Kõrgemas Sõjakoolis oli peaaegu kõik niimoodi, nagu olin endale ette kujutanud. Samuti oli mul enne küllalt informatsiooni sõjakooli kohta. Eelmise aasta veebruaris külastasin õppeasutusi avatud uste päeval ning sain väga palju teada.
Mis oli kõige põnevam?
Ütleme nii, et mul vedas väga valitud päevaga. Kõige põnevam oli minu jaoks sel päeval (22.02.10) Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud kontsertaktus. Kontsert meeldis mulle väga! Lisaks sellele nägin eriti tähtsat momenti iga ohvitseri ja sõduri elus – auastmete üleandmist - ning seda oli minu jaoks väga põnev jälgida.
Õhtul sõitsin kadettidega [KVÜÕA Matkekeskuse] harjutusplatsile ja seal nägin, kuidas kadetid harjutavad riviõpet ning tervitusi, et esineda Tallinnas Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil.
Kas arusaam koolist ja kadetielust muutus siin veedetud aja jooksul?
Peaaegu ei muutunud. Varem arvasin, et reeglid on sõjakoolis natuke rangemad.
Milline on Sinu militaartaust?
Ma austan inimesi, kes on valinud kaitseväelase elukutse. Tahan end proovile panna ajateenistuses ja tutvuda selle erialaga pisut lähemalt.
Kas astuksid sõjakooli?
Ei oska seda praegu päris täpselt öelda. See selgub pärast ajateenistust, aga seda varianti ma kindlasti ei välista.
Kas soovitaksid sõpradel tulla päevaks sõjakooli?
Soovitaksin küll! Kuid soovitaksin ainult neil, kes on piisavalt mõistlikud, leidlikud, ausad, hoolikad, aktiivsed ja küllalt veendunud, et nad võivad võtta vastutuse teise inimese eest. Inimene peab enne Kõrgemasse Sõjakooli astumist mõtlema, millise vastutuse ta oma õlule võtab ja kas ta tuleb sellega toime või mitte. Rumalal ja ebakindlal inimesel ei saa kindlasti lasta ohvitserina töötada!