Tegevteenistus

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis õppima asumise eelduseks on tegevteenistusse asumine Kaitseväes. Tegevteenistusse võetakse isik, kes vastab kaitseväeteenistuse seaduse §-s 83 sätestatud nõuetele. Tegevteenistusse võtmise kord kehtestatakse kaitseministri määrusega.

Tegevteenistusse asumiseks vajalikud dokumendid (neil, kes ei ole tegevteenistuses):

  • Isikut tõendav dokument;
  • haridust tõendav dokument;
  • sõjalist väljaõpet tõendav dokument (nt NAKi või RRÜBKA läbimist tõendav dokument).

Kandidaatidel tuleb täita avaldus tegevteenistusse asumiseks ning elulookirjeldus.

Kaitseväe arstlikule komisjonile esitatavad dokumendid

Tegevteenistusse võtmise eelduseks on positiivne otsus Kaitseväe keskarstlikult komisjonilt. Kõik sisseastumiskatsed edukalt läbinud kandidaadid suunatakse enne ühtlustamiskursuse algust Kaitseressursside Ameti Värbamiskeskuse poolt arstlikku komisjoni. Eelnevalt peavad kõik kandidaadid iseseisvalt hankima kaitseväe keskarstlikule komisjonile esitamiseks kolm meditsiini tõendit:

  1. perearstitõend (täidab perearst, blanketi saab SIIT);
  2. kopsuröntgeni kirjeldus (kopsuröntgenisse suunab perearst patsiendi palvel);
  3. psühhiaatri tõend, et kandidaat on tegevteenistuseks kõlblik (patsient lepib endale ise aja kokku, visiit on tasuline);
  4. naisterahvastel günekoloogi tõend.

Menetlusprotsessi kiiruse huvides peaksid kandidaadid nimetatud kolm tõendit omandama enne sisseastumiskatsete algust, et pärast katsete edukat läbimist saaks koheselt arstliku komisjoni läbida.

Kandidaadid, kes tulevad otse ajateenistusest, peavad kindlasti arvestama, et nende ravikindlustus lõppeb üks kuu pärast ajateenistuse lõppu, mis tähendab, et nimetatud tõendid tuleks endale hankida selle kuu jooksul, v.a juhul, kui kandidaat ennast selleks perioodiks töötuks ei registreeri.

Füüsilise ettevalmistuse test

Sisseastumiskatsetel ei pea testi sooritama tegevteenistuses olevad kaitseväelased ja need reservväelased, kellel viimasest testist möödas vähem kui 180 päeva.

Füüsilise ettevalmistuse hindamine viiakse tegevväelastele läbi enne tegevteenistusse asumist ning edaspidi vähemalt kord aastas kaitseväe juhataja käskkirjaga määratud perioodil. Füüsilise testi hindamise aluseks on Kaitseväe juhataja poolt kehtestatud füüsilise ettevalmistuse nõuded.

  1. Füüsilise ettevalmistuse katsed koosnevad kolmest harjutusest:
    • käte kõverdamine toenglamangust 2 minuti jooksul (harjutus 1);
    • istesse tõus selililamangust käed kukla taga sõrmseongus 2 minuti jooksul (harjutus 2);
    • 3200 m jooks (harjutus 3).
  2. Positiivse tulemuse saamiseks tuleb järjest sooritada kõik eelpool loetletud harjutused.
  3. Harjutuste järjekorda katsete läbiviimisel ei muudeta, puhkepaus kahe harjutuse sooritamise vahel on vähemalt 10 minutit.
  4. Iga harjutuse tulemus arvestatakse tabelites 1-14 esitatud füüsilise ettevalmistuse hindamise punktitabeli alusel ümber punktideks, mis katsete lõpptulemuse saamiseks summeeritakse.
  5. 0 punkti saanud kandidaat langeb konkursist välja.

Harjutustest saab lähemalt lugeda dokumendist “Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse hindamine ja normatiivid” (alates lk 9).

Füüsiline test on lävendipõhine ja järjestav, igalt harjutuselt peab kandidaat saama vähemalt 60 punkti.

Kõrgema Sõjakooli spordiinstruktor Indrek Kaseorg on koostanud kadetiks pürgijatele lihtsasti järgitava treeningkava.