Kadettseersant Reinup: sõjakool oli minu ainus valik

Kadettseersant Reinup Poolas malevõistlustel.

Kadettseersant Reinup Poolas malevõistlustel.

Juba põhikoolis oma valiku Kõrgema Sõjakooli kasuks langetanud kadettseersant Hannes Reinup leiab, et inimene peab tegema elus seda, mis on talle kõige huvitavam.

Sõjakooli teise korruse koridoris jalutab mulle vastu kadettseersant Hannes Reinup. Pange tähele, mitte tavaline kadett, vaid kadettseersant. Selle aunimetuse teenivad välja vaid vähesed – kõige tublimad. Roheline digivorm seljas, hoiak kaitseväelaslikult sirge ja kerge muie näol.

Ajateenistuses isegi sõduri baaskursuse ajal positiivsuse ja kõrge motivatsiooniga silma paistnud Reinup tegi valiku sõjakooli kasuks põhikooli viimases. „Ütlen ausalt, mul polnud varuvariante, olin päris kindlalt valinud sõjakooli. Lõpueksamite tulemused lubasid küll mõnda teise kooli astuda, kuid mul polnud huvi küll kuhugi mujale minna,“ sõnas ta.

Kust, aga selline militaarhuvi? Reinup ise väidab, et kõik sai alguse juba lapsepõlves. „Kui mõni on näppepidi koguaeg õlis ja saade, mida ta vaatab on Top Gear, siis minul oli hoopis huvi militaarmaailma, relvade ja poistega sõjamängimise vastu. Vaatasin noorena palju sõjafilme ning meisterdasin ise sõpradega lahingrelvi,“ muheleb Reinup.

Valikut julgustas Kaitseliit

Reinup leiab, et selline mehine huvi olekski jäänud ehk lapsepõlve, kui poleks tulnud Kaitseliitu, millega ta liitus klassivendade kutsel juba üheksandas klassis. “Käisin ühel õppusel ja hakkas meeldima. Sealt edasi võtsin õppustest üha tihedamini osa ja mida rohkem ma käisin, seda rohkem avardus mul pilt kaitseväe olemuse kohta. Pean tunnistama et see oli päris erinev sellest, mida ma poisikesena ette kujutasin,“ ütles Reinup.

Üks asi, mida Kaitseliit talle kohe õpetas oli see, mis sõjafilmidest paistab ei pea üldse paika. Sellel märulil ja sangarlikkusel pole päriseluga mingit pistmist. Noorele poisile oli üllatuseks, et kaitsevägi ei koosnegi pidevast madistamistest, vaid palju tähtsam on tähelepanu ja valmisolek ootamatuteks olukordadeks.

Kaitseliidust saadud kogemust võrdleb kadettseersant jalgpalli vaatamisega. „See erinev pilt köitis mind ja ma leidsin, et see sobib mulle. Just see, et sõjavägi polegi ainult madistamine, vaid on ka palju planeerimist. Natuke nagu jalgpalli vaatamine, kus vaatad 90 minutit mängu ja ootad ainult üht – väravat,“ sõnas ta.

Ühe Kaitseliidu õppuse ajal sündiski tulevasel kadetil mõte, et kaitsevägi on just see, millega ta soovib oma elu siduda. „Nähes erinevate instruktorite tööd, leidsin, et minu isikuomadused sobivad just ohvitseri elukutsega,“ kinnitas Reinup.

Otsus Kuperjanovi kasuks langes just arvestades selle väeosa eripärasid ja kuulsusrikast ajalugu. „Valik sinna minna oli nii kindel sellepärast, et minu kõrvu oli kuulnud teadmine, et see on tugevate traditsioonide ja väärtustega väeosa, millel on kõrge väljaõppe tase,“ ütles Reinup.

Seda, et kaitsevägi ei koosne ainult ajateenistusest, oli kadettseersant Reinup endale juba varasemalt selgeks teinud. „Teadsin, kaadrikaitseväelase elu pole päris sama, mis ajateenistuses oleva sõduri oma. Tegin omale selgeks, et ei lase ajateenistusega kaasnevatel raskustel või keerukustel ennast emotsionaalselt häirida. Tänu sellele sain ühtteist kuud ajateenistuses nautida täiel rinnal,“ möönis ta.

Otsus peab sündima südamest

Ajateenistuses tegi Reinup eeltööd, uurides oma rühmaülematelt selle kohta, milline on õppimine sõjakoolis, kuidas on sealne elu korraldatud ja millised on nende soovitused. 2012. aasta augustis, vaid paar kuud pärast ajateenistust, tõmbas Reinup rohelise vormi jälle selga ja algasid tema õpingud Kõrgemas Sõjakoolis.

Tänaseks juba pea poolteist aastat ohvitseri elukutset omandanud Reinup leiab, et tema senised õpingud on teda mõistlikumaks muutnud. „Meie kool pakub võimalust näha asju erinevatest vaatenurkadest. Olen õppinud näiteks seda, et kaalutletud ja analüüsitud otsus on reeglina alati efektiivsema tulemusega,“ ütles Reinup.

Oma otsuse üle on tulevane ohvitser väga uhke. Tema sõnul peab inimesel endal olema huvi kaitseväe vastu ja alles siis saab teda mõtlema panna karjääri peale. „Inimene peab ise olema motiveeritud. Kui tahtmine on olemas, siis on kaitseväe töö seda toetada ja edasi arendada. Ilma huvita kaitseväelaseks ei saa,“ rääkis Reinup.

Mathis Bogens

 (Artikkel ilmus novembris 2013 Eesti Ekspressi koolituslisas)