Kadetil püsib säde silmis väsimusest hoolimata

Kadettveebel Ivo Peets Kõrgema Sõjakooli aastapäeva kadetiballil kõnet pidamas.

Vormis rühikad mehed hakkavad Tartu tänavail igaühele silma -teiste kõrgkoolide kõrval asub üli­koolilinnas ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus. Kas ja kuivõrd erineb ohvitseriks pürgivate noorte meeste argipäev tavapärasest tudengi­elust? Saladusloori kergitab Kõrgema Sõjakooli kadetikogu esimees kadettveebel Ivo Peets.

Üks sõjakooli pääsemise tingimusi on, et noormehel peab olema läbitud ajateenistus. Õpingud algavadki ajateenistuses õpitu kordamisega kuuenädalasel ühtlustamiskursusel. «Sel ajal korratakse üle ajateenistu­ses omandatud üksikvõitleja ja jaoülema oskused,» ütleb kadettveebel Peets. Tema alustas siin õpinguid kolm aastat tagasi. «Ka õpitakse sel ajal lähemalt tund­ma oma kursusekaaslasi, kellega kolm järgmist aastat õlg õla kõrval teenitakse.»

Pärast ühtlustamiskursust on ristimine – kes selle läbi teeb, saab noorkadetiks. Peets meenutab oma kadetiaega – kursuse ühtsustunne tekkis just pärast öiseid katsumusi noorkadetiks ristimisel. Mõni kuu ja lisakatsumus hiljem, detsembri lõpus, saavad noorkadetid aga kadettideks, võrdväärseks oma vanemate koolikaaslastega.

Kadetielu on üsna rahvusvaheline – tihe­dalt tuleb ette suhtlemist NATO ja Euroopa Lii­du liikmesriikide sõjakoolidega, näiteks Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Poola, Läti jt liitlasrii­kidega on koostöö tihe ja pidev. Kohtutakse nii aastapäevaballidel üksteisel külas käies kui ka asjalikus konverentsiõhkkonnas aktuaalsetel teemadel arutledes.

Hinnaline Taani lipp

Kadetielu ei tähenda vaid ränka õppetööd – sar­naselt üliõpilaskorporatsioonide tegevusega si­saldab see neidki nüansse, mis kadetil väsimu­sest hoolimata sädet silmist kustuda ei lase. Näi­teks on vastastikustelt traditsioonilistelt külas­käikudelt kombeks kaasa tuua mõni trofee.

Ennekõike püütakse kaasa võtmiseks vali­da midagi sellist, millel on võõrustajatele suur väärtus sümbolina. Nii on praegu kadetikasiino laes rippuv Taani lipp mitu korda riigipiire üle­tanud.

Väärtuslikust sümbolist ilmajäämine rii­vab mõistagi selle kaotanute au, mistõttu trofee püütakse iga hinna eest tagasi saada. Nii jõudis ka Taani sõjakooli lipuvardast maha võetud lipp pärast rännakut Eestisse taas Taani tagasi. Para­ku ei saanud lipp kodumaale kauaks jääda, sest – nagu ütleb kadetikogu esimees – meie kadetid tõid Taani lipu tagasi sinna, kust see pärineb.

Kui mõni trofeeks võetud asi on omanike silmis nii kõrges hinnas, et sellest mingil juhul loobuda ei taheta, siis saab selle mõne teise trofee vastu välia vahetada. Seega päris asendamatud ja hindamatu väärtusega asjad siiski võõras­tesse kätesse ei jää.

Vaba aeg kadetikasiinos

Vabal ajal võib kadette leida kadetikasiinost. Te­gu pole siiski kitsa ringi mängupõrguga – kasiino on lihtsalt kadettide vaba aja veetmise köha ajalooline nimetus. Väga populaarsed on kadeti­kasiinos peetavad mälumängud, alati on täisma­ja kindlustatud ka taktikaringile, kus kogemusi jagavad välisoperatsioonidelt naasnud vanemad kolleegid.

Oma vaba aja sisustamisega kadettidel probleeme pole, selles osas tehakse tihedat koostööd kõigi Eesti kõrgkoolidega. Kord aastas, juulikuus korraldavad tulevased ohvitserid riigikaitselaagri Eesti Üliõpilaskondade liidu liik­meks olevate kõrgkoolide üliõpilastele – nii või­vad nemadki aimu saada sõjakooli ja ohvitseri­kutse eripäradest.

Karin Kanarik

(Lugu ilmus 27. novembril 2008 Õhtulehe lisas KooliABC)