Kolonel Aare Ermus ja kadetid Pauluse kalmistul Vabadussõja monumendi juures

Tartu rahulepingu sõlmimise 92. aastapäeval asetasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus ja sõjakooli kadetid pärjad nelja Vabadussõja mälestusmärgi juurde Tartus.

Kolonel Aare Ermuse sõnul on Tartu rahulepingu sõlmimine Eesti ajaloos vaieldamatu tähtsündmus.

„Sõjakooli kadettide ja noorte ohvitseride jaoks on väga oluline oma riigi ajaloo tundmine ja nende inimeste meelespidamine, kes Eesti nimel võideldes ohverdasid oma elu. See aitab kadettidel paremini lahti mõtestada nende rolli ja ülesandeid oma tulevases teenistuses,“ ütles kolonel Ermus.

Kolonel Ermus ja kadetid viisid pärjad Pauluse kalmistule Vabadussõja monumendi juurde, Tartu vabadussamba Kalevipoeg jalamile ning Raadi kalmistule Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale ja Julius Kuperjanovi hauale, kelle surmast möödus täna 93. aastat.

Vaata ka galeriid!

Kotkaristi IV klassi teenetemärgi saab teiste hulgas presidendilt Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu, kes on kaitseväe õhutõrjevõime üks loojaid.

„Olen lähtunud põhimõttest, et tööd tuleb teha südamega. Nõnda, et see pakuks rahulolu endale ja läheks korda ka suuremale hulgale inimestele. Mul on hea meel, et minu tehtud töö on pälvinud nõnda kõrge tunnustuse,“ ütles kolonelleitnant Tikerpuu.

Kolonelleitnant Tikerpuu teenib kaitseväes alates 1993. aastast. Alates 1997. aastast on ta teeninud erinevatel ametikohtadel Õhutõrjedivisjonis – olnud rühma-, patarei- ja operatiivsektsiooni ülem ning Õhutõrjekooli ülem. Aastail 2009-2011 teenis kolonelleitnant Tikerpuu Kirde Kaitseringkonna Õhutõrjepataljoni ülemana.

Esimese Eesti kodanikuna pärast 1938. aastat saab Kotkaristi I klassi teenetemärgi Eesti kaitsejõudude ülesehitaja, eelmine kaitseväe juhataja, kindral Ants Laaneots. Presidendilt saab Kotkaristi IV klassi teenetemärgi ka major Toomas Susil, kelle tööks oli Ämari lennubaasi arendamine NATOga koostöövõimeliseks lennuväljaks.

Kotkaristi V klassi teenetemärgi mõõkadega saab demineerimismeeskonna ülemana mullu NATO operatsioonil Afganistanis suure hulga lõhkekehi kahjutuks teinud leitnant Martin Meos. Kotkaristi kuldristi mõõkadega saavad möödunud aastal Afganistanis teeninud Estcoy-12 parameedik seersant Andres Soosaar, kes haavatut abistades näitas üles isiklikku vaprust, tegutsedes sealjuures kiirelt ja otsustavalt ja Estcoy-12 sõdur kapral Tarmo Lepik.

President Ilves annab teenetemärgid üle 23. veebruaril.

Kõrgem Sõjakool pani pärja 1. detsembri riigipöördekatses langenud kadettide mälestusmärgile.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldas täna hommikul kell 5.25 Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees rivistuse 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatses langenud kadettide mälestuseks.

„Need neli koolivenda, kes andsid ära kõige kallima mis neil on – oma elu, on eeskujuks kõigile kadettidele. Kui olukord nõuab, oleme ka meie valmis Isamaa kaitseks välja astuma,“ ütles sõjakooli Kadetikogu esimees kadettveebel Viktor Bubnov.

Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida 1924. aasta 1. detsembri mässukatse käigus varahommikul rünnati. Kadetid lõid mässajad tagasi, neli kadetti langes võitluse käigus. Need neli meest – Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras on sümboolselt igavesti Kõrgema Sõjakooli nimekirjas.

Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu rõhutas langenute mälestusmärgi juures kõneldes, et neli kadetti andsid oma elu Eesti Vabariigi püsimise eest. „Nii, nagu see ausammas on tunnistuseks nende vaprusele ja ennastsalgavusele, olgu ta ka meeldetuletuseks meile, et oleksime vähemalt sama valvsad kui olid kadetid 87 aastat tagasi,“ ütles Tikerpuu.

Rivistuse järel viisid kadetid pärjad langenute haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul ning panevad pärjad Raadi kalmistule Tartus, Laiusevälja kalmistule Jõgeval ja Vastseliina kalmistule Võrumaal.

1924. aasta kommunistide riigipöördekatse eesmärgiks oli hõivata pealinna olulisemad asutused ja sõjaväeosad ning seejärel haarata võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed. Traditsioon korraldada öist rivistust sai alguse aasta pärast mässu maha surumist.

Alates 2009. aastast korraldavad Kõrgema Sõjakooli kadetid rivistust 1. detsembri mässukatses langenud kadettide mälestusmärgi ees endiste Tondi kasarmute juures Tallinnas. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävis 1941. aastal. Monument taastati vanade fotode alusel ning avati 2009. aasta 15. mail.

Kõrgema Sõjakooli kadetid 2010. aasta mälestusrivistusel

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab homme varahommikul Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees rivistuse 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatses langenud kadettide mälestuseks.

„Me ei tohi unustada oma ajalugu ning neid, kes on andnud oma elu Eesti riigi sündimise ja püsimise eest. Mälestusrivistus nelja kadeti auks, kes langesid vapralt sõjakooli kaitstes tuletab meelde, et peame olema vähemalt sama valvsad kui olid kadetid 87 aastat tagasi,“ ütles Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu.

Rivistus „Tondipoiste“ mälestusmärgi juures algab kell 5.25 – samal ajal kui mässajad ründasid Tondi sõjakooli 87 aastat tagasi. Vaatamata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus, kuid sõjakooli kaitstes langesid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras, kes on sümboolselt igavesti Kõrgema Sõjakooli nimekirjas.

Rivistuse järel viivad kadetid mälestuspärjad langenute haudadele Tallinnasse Rahumäe kalmistule, Tartusse Garnisoni kalmistule, Jõgevale Laiusevälja kalmistule ja Võrumaale Vastseliina kalmistule.

Kommunistide riigipöördekatse eesmärgiks oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning sõjaväeosad ja seejärel haarata võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed. Traditsioon korraldada öist rivistust sai alguse aasta pärast mässu maha surumist.

Alates 2009. aastast korraldavad Kõrgema Sõjakooli kadetid rivistust 1. detsembri mässukatses langenud kadettide mälestusmärgi ees endiste Tondi kasarmute juures Tallinnas. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävis 1941. aastal. Monument taastati vanade fotode alusel ning avati 2009. aasta 15. mail.

„Riigi kaitse pole pelgalt sõjaväelaste asi, sest maailm on muutunud keerulisemaks ja vaid sõjalise jõuga pole võimalik lahendada ühtegi probleemi,“ ütles kaitseminister Mart Laar. „Me ei saa ehitada sõja tarbeks teistsugust Eestit kui see mis meil igapäevaselt, rahu ajal olemas. Meie riik ja tema institutsioonid peavad suutma toimida nii tavaolukorras kui kriisi ajal,“ lausus kaitseminister, toonitades vajadust koostöö järele nii teiste riigistruktuuridega kui ka erasektoriga.

Kadetid tutvustasid lahtiste uste päeval külalistele sõjakooli õppe- ja olmetingimusi, kaitseväe relvastust ja varustust ning sõjamuuseumit. Kokku külastas sõjakooli täna ligi 500 koolinoort, kaitseliitlast ja ajateenijat Eesti eri paikadest.

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool korraldab riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi aastaringselt üks kord kuus. Sel aastal on lahtiste uste päevade raames külastanud sõjakooli üle 1500 koolinoore. Huvilistel on sel poolaastal võimalus tutvuda kadettide elu ja tegemistega veel 15. detsembril.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste. Õppeaeg maaväe õppesuunal on kolm aastat, mereväe õppesuunal koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat ning õhuväe õppesuunal koostöös Eesti Lennuakadeemiaga on kolm ja pool aastat.

Õhuväe põhikursuse parima lõpetaja nooremleitnant Karl Kalamehe õlgadele kinnitas auastmetunnused KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus.

Õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar andis täna nooremleitnandi auastmetunnused esimestele Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli õhuväe põhikursuse lõpetajatele.

„Täna saavad esmakordselt nooremleitnandi auastme Eestis hariduse saanud õhuväelased, kes astuvad ühtse Eesti ohvitseride korpuse ridadesse,“ ütles brigaadikindral Valeri Saar auastmetunnuseid kätte andes. „Kui kaitseväe algusaastatel said Eesti ohvitserid  ettevalmistuse eri riikide kursustel ja sõjakoolides, siis tänases Eestis saame rääkida üha tugevnevast Eesti oma ohvitseride korpusest, kes on kõik Kõrgema Sõjakooli kasvandikud. Mul on väga hea meel, et nende ridadesse on nüüdseks lisandunud ka õhuväelased,“ ütles brigaadikindral Saar.

„Ohvitser on enam kui ainult sõjaline ekspert. Ohvitseriks olemine tähendab sisemist tasakaalu ja harmooniat. Ohvitseri peaks eristama tavakodanikust oskus toime tulla ootamatute olukordadega ja tuua kaosesse selgust – seda ootab meilt ühiskond,“ ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus lõpetajatele.

Brigaadikindral Saar tunnustas kõrgkoolide koostööd õhuväeohvitseride koolitamisel. KVÜÕA Kõrgem Sõjakool õpetab õhuväelasi välja koostöös Eesti Lennuakadeemiaga. Väeliigipõhiseid õppeaineid õpetavad õhuväeohvitserid, lennundusalaseid aineid lennuakadeemia õppejõud. Praktika läbisid kadetid õhuväe üksustes.

Õhuväe põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati nooremleitnant Karl Kalamees ning parima lõputöö Ämari lennubaasi õhutõrje teemal kirjutas nooremleitnant Rainer Lõhmus.

Värsked lõpetajad said kolme ja poole aasta pikkusel põhikursusel rakenduskõrghariduse sõjavälises juhtimises õhuväe erialal ning radari- ja sideohvitseri ettevalmistuse. Nende teenistus jätkub Õhuseiredivisjonis ja Lennubaasis.

Õiguskantsler rääkis kuulajatele õiguskantsleri institutsiooni rollist ja funktsioonidest, kodanike põhiõigustest, Eesti omariikluse ülesehitusest lähtuvalt võimude lahususe printsiibist ning põhiseadust stabiliseerivatest mehhanismidest.

Õiguskantsleri hinnangul on kaitseväes vaid väiksemaid probleeme, mis on jooksvat laadi. „Üldpilt on ikkagi, et Eesti kaitsevägi on tõesti väga heal tasemel, seda ma olen ka kogenud rahvusvahelistel sõjaväe ombudsmanide kokkutulekutel,“ sõnas õiguskantsler.

Loengule järgnes arutelu, mille käigus said kõik kuulajad esitada õiguskantslerile küsimusi. Aruteluteemadeks oli muuhulgas kaitseväelaste osalemine poliitikas ja avalikus diskussioonis, kaitseväelaste võimalused oma huvide eest seista ning kaitseväe õigused ja kohustused siseriikliku julgeoleku tagamisel.

Eesti Vabariigi õiguskantsler on põhiseaduslik institutsioon. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Teise olulise põhiseadusliku ülesandena täidab õiguskantsler talle 25. veebruaril 1999 vastuvõetud õiguskantsleri seadusega pandud ombudsmani ehk õigusvahemehe funktsiooni.

Indrek Teder on õiguskantsleri ametis 2008. aasta märtsist. Ta kuulub Eesti Reservohvitseride Kogusse ja Kaitseliitu ning on nooremleitnant reservis.

Kõrgema Sõjakooli Kadetikogu korraldatavast mälumängust on oodatud osa võtma kuueliikmelised võistkonnad. Oma teadmisi on oodatud proovile panema nii kadetid, kaadrikaitseväelased, ametnikud, õppejõud kui ka vilistlased.

Igal Mälleril tuleb võistkondadel leida vastused kolmekümnele erinevaid valdkondi puudutavale vastusevariantidega küsimusele keemiast popkultuurini. Küsimused on sel korral koostanud kolm kadetti 14. põhikursuselt ja 3. õhuväe põhikursuselt.

Mängule eelregistreerimine aadressil kkogu@ksk.edu.ee tagab osavõtjatele laua Kadetikasiinos, kuid registreeruda saab ka kohapeal. Osalemistasu on igale võistkonnaliikmele 2 eurot.

Kõik punktid, mis saadakse sarja erinevate etappide jooksul, kanduvad edasi läbi terve hooaja ja üldvõitjaks kroonitakse võistkond, kes hooaja lõpuks on kogunud kõige rohkem punkte. Mälumänguvõistlus toimub sõjakooli Kadetikasiinos üks kord kuus.  Erandkorras toimub oktoobrikuu Mäller kuu viimasel teisipäeval. Edaspidi toimub aga mälumänguvõistlus varasematest aastatest tuttaval ajal – iga kuu viimase neljapäeva õhtul.

Kadetid tutvustasid külalistele sõjakooli õppe- ja elamistingimusi, KVÜÕA sõjamuuseumi, Kadetikasiinot ja kaitseväe relvastust ja varustust. Huvilistele rääkis küberkaitsest ja turvalisest arvutikasutusest Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbe spetsialist Anto Veldre.

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool korraldab riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi aastaringselt üks kord kuus. Sel aastal on lahtiste uste päevade raames külastanud sõjakooli üle 1200 huvilise. Huvilistel on sel poolaastal võimalus tutvuda kadettide elu ja tegemistega 25. novembril ja 15. detsembril.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste. Õppeaeg maaväe õppesuunal on kolm aastat, õhuväe õppesuunal koostöös Eesti Lennuakadeemiaga on kolm ja pool aastat ning mereväe õppesuunal koostöös Eesti Mereakadeemiaga on kolm aastat.

Kõrgema Sõjakooli 14. põhikursuse kadetid Semjon Malinovski (vasakul) ja Mario Aasa laskevõistlusel

Esmaspäeval, 3. oktoobril Viljandimaal Väluste laskeväljal peetud kümnenda Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli laskevõistluse võitis 14. põhikursus.

Meeskondlikus arvestuses saavutas tasavägises võistluses teise koha õhuväe põhikursuste esindus ning kolmandaks tuli sõjakooli kaadri võistkond.

„Esikoha tagas meile motiveeritus, tahe ja kokkuhoidev kursus. Samas aitas meid kõvasti ka kursuse juhtkonna toetus, kes on korraldanud meile laskeharjutusi ja laskelaagreid,“ sõnas kadett Semjon Malinovski 14. põhikursuse võistkonnast, kes tuli koos kadett Mario Aasaga ka proloogi võitjaks.

Võistkondlikus arvestuses võeti arvesse nelja kategooria tulemusi: proloogi, laskmist automaadist AK4 ja püstolist H&K USP ning taktikalist laskmist püstolist. Proloogis pidi üks võistkonna esindaja laskma püstolist ning teine automaadist, kuid enne laskmist pidi võistleja relva kokku panema. Taktikalises laskmises ja proloogis sai iga võistkond välja panna kaks osalejat, automaadi ja püstoli laskmises selgus paremusjärjestus võistkondade keskmise tulemuse alusel.

Esimest korda oli individuaalarvestuse puhul tegemist kahevõistlusega, kus parim selgitati püstolist H&K USP ning automaadist AK 4 laskmise paremusjärjestuse põhjal. Esimese koha saavutas 14. põhikursuse kadett Semjon Malinovski, teine oli 14. põhikursuse kadett Rene Koger ning kolmandaks tuli sõjakooli veebel vanemveebel Helari Pilve. Individuaalarvestuses osales kokku 180 võistlejat.

Parimaid autasustatakse medalite, diplomite ja meenetega, parim võistkond saab rändauhinna. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli laskevõistlust on korraldatud alates 2002. aastast.