Kõrgema Sõjakooli lahtiste uste päeval räägivad kadetid külalistele riigikaitsest, kadetielust, tutvustavad õppe- ja eluruume, KVÜÕA muuseumi ja relvastust. Kadetikasiinos räägitakse sõjakoolide vahelisest rahvusvahelisest koostööst ja ajaloolistest traditsioonidest.

Noortele, kel huvi astuda Kõrgemasse Sõjakooli, jagatakse täpsemat informatsiooni sisseastumiskatsete ja õppimisvõimaluste kohta.

Klassiekskursioonidel ja gruppidel on vajalik eelregistreerimine aadressil teavitus@ksk.edu.ee. Üksikülastajatele algavad ringkäigud iga täis- ja pooltund.

Seekordsele lahtiste uste päevale on registreerinud üle 250 noore. Sõjakooli külastavad nii põhi- kui ka keskkooliõpilased Haljalast, Narvast, Rakverest, Tartust, Toilast, Valgast, Vastseliinast ja Ülenurmelt.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. Lõpetajatele omistab president nooremleitnandi auastme.

Sel aastal võetakse sisseastumisdokumente Kõrgemasse Sõjakooli vastu 25. juunist 7.juulini. Sisseastumiskatsed toimuvad 24.-27. juulini.

6. põhikursuse jalaväe eriala kadettidel jäi 2005. aastal toimunud 106 mm tankitõrjekahuri kursusel masin meeskonnadrilli käigus kinni. Hooga oli sõidetud nõnda kaugele, et teise masinga välja tõmbamine osutus võimatuks ja appi tuli võtta kadetile omane tark visadus.

Kõrgema Sõjakooli viienda fotokonkursi „Taba hetke!” võitis 14. põhikursuse ülem kapten Ivo Silbaum fotoga „SP”.

„Tegemist on hea professionaalne reportaažfotoga, kadreering  on paigas ja pildil on tugev dünaamika. On näha, et auto jäi kinni, tublid kadetid tulid appi ja autojuhi silmist on lugeda – koha saame välja,” ütles žürii esindaja Toomas Kalve Tartu Kõrgemast Kunstikoolist.

Kalve sõnul on fotokonkursside puhul alati olulised teised tööd, millega koos pilte vaatame. Äramärgitud tööde puhul on tunda, et inimesed on pööranud tähelepanu visuaalse efekti saavutamisele, kasutanud fotokaamera võimalusi ning tabanud tõesti ka hetke, mitte jäädvustanud kellegi poseerimist.

Teise koha vääriliseks pidas žürii 14. põhikursuse kadeti Herman Kilgi fotot „jaoviisiline seljasirutus ja lõualaiutuspaus” ning kolmanda koha pälvis 13. põhikursuse ülem major Indrek Sild fotoga „Aeg”. Publiku lemmikuks osutus facebooki hääletuse teel ülekaalukalt 15. põhikursuse kadett Rene Reiljani foto „Soome sõjakooli ball”.

Veel tõsteti hindamiskomisjoni poolt esile kadett Mikk Habakuke fotokollaaži „kadeti tahe”, kadett Martin Suigusaare “väike puhkus enne rünnakut, puhkamiseks pole koht oluline” ja „Triin”, kadett Ott Mihailovi “MG-3″,  kapten Siim Vuntuse “Sujuv eemaldumine”, nooremleitnant Nikolai Predbannikovi “Unustatud kaablihark”, kadett Herman Kilgi „sügiskuldsel puiesteel” ning kadett Kristjan Muuli “Hetk iseendale”.

Kõik äramärgitud tööd on žürii hinnangul head ja neil on oma väärtus. Läbivaks iseloomulikuks omaduseks on, et fotograaf ei ole situatsioonis sees, vaid on pealtvaataja.

Fotokonkursile laekus sel korral rekordiline kogus tabamusi – üle saja. Fotosid hindasid eksperdid Tartu Kõrgemast Kunstikoolist ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest. Võistlustöid koos kommentaaridega on võimalik vaadata facebook.com/s6jakool

Alanud kampaania esimese osa küsimus on – Kas tahad teada, mida Sa tegelikult suudad? Sõnum on selge – omadused, mida noored hindavad iseendas ja oma sõprade puhul ning mida väärtustab igapäevane tsiviilmaailm, on samaväärselt hinnatud ka militaarmaailmas, ohvitseri elukutse kandjate juures.

Alanud kampaania kutsub noori end proovile panema interaktiivses testikeskkonnas. Välimeedia abil QR-koodiga ühendudes saab iga huviline oma mobiiltelefoni kaudu sisenemisparooli oma e-mailile. Testikeskkonnas ootab teda militaarselt vormistatud mõttemäng, mis koosneb kümnest osast ja võtab igalt katsetajalt aega umbes 20 minutit. Mängu edukaks läbimiseks on vaja otsustusvõimet, analüütilist mõtlemist, mõtlemis- ja reageerimiskiirust ehk siis just samu võimeid ja eeldusi, mida me ootame noorelt inimeselt, kes on valmis lisama ohvitserikarjääri oma eluvalikutesse.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool on sõjandusega seotud teadusvaldkondi ühendav riigikaitseline rakenduskõrgkool. Ajateenistuse läbinud Eesti vabariigi kodanikud saavad kolmeaastase põhikursuse lõpetamisel rakenduskõrghariduse sõjalises juhtimises maaväe-, mereväe- või õhuväe õppesuunal. Eelnevalt kõrghariduse omandanutel on võimalik õppida ohvitseriks aastasel nooremohvitseride kursusel. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kooseisu kuuluvas Lahingukoolis omandavad kutsehariduse kaadriallohvitserid.

Kõrgema Sõjakooli reklaamikampaania teine osa käivitub 21. mail. Kampaaniaga saab lähemalt tutvuda uue sisu saanud internetikeskkonnas: www.elukutse.ee Kõrgema Sõjakooli 2012. aasta reklaamikampaania loojaks on reklaamiagentuur DDB, kes on üks kolmest Kaitseressursside Ameti Värbamiskeskuse lähema kolme aasta koostööpartnerist.

Teise koha saavutanud võistkond koosseisus Rein Adoson, Allar Olesk, Indra Zvejsalniece, Wolfgang Lang ja Stefan Zitsmann finišijoonel.

Kõrgema sõjakooli 93. aastapäevale pühendatud patrullvõistluse võitjaile tõi edu rahulik lähenemine ja stabiilsus. Täna jätkub kooli sünnipäeva tähistamine traditsioonilise kadetiballiga.

Eile toimunud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli 93. aastapäevale pühendatud kuuenda patrullvõistluse võitis võistkond kuhu kuulusid Eesti kadetid Sander Saarik, Mert Meiessaar ja Nikolai Morozov ning Raine Hirvisaari Soomest ja Aurimas Ašmontas Leedust.

„Meile tõi edu hea meeskonnatöö ja rahulik lähenemine ülesannetele, sest kuigi me ei olnud parimad üheski kontrollpunktis olid meie tulemused stabiilselt head,“ ütles kadett Mert Meiessaar 3. õhuväe põhikursuselt. „Samuti meeldis väliskadettidele see, et segavõistkonnad andsid hea võimaluse juba aastapäevapidustuste algul omavahel vahetumalt suhelda.“

Esimeseks tulnud võistkond läbis raja 180 trahvipunktiga, teise koha saavutas 240 trahvipunktiga võistkond koosseisus Allar Olesk, Rein Adoson ja Wolfgang Lang Eestist, Indra Zvejsalniece Lätist ning Stefan Zitsmann Saksamaalt. Kolmandana lõpetas 290 trahvipunktiga võistkond kuhu kuulusid kadetid Oskar Kivisiv, Ivan Nebogatov ja Mark Valma Eestist, Nicolai Jensen Taanist ning Esa Takala Soomest.

Patrullvõistlus toimus Tartu vallas ning võistlusraja orienteeruv pikkus oli 16 kilomeetrit. Kontrollpunktides tuli viieliikmelistel võistkondadel lahendada piiratud aja jooksul erinevaid sõjalis-sportlikke ülesandeid, mis eeldasid head meeskonnatööd, sõdurioskusi ja nutikust. Kõik startinud 11 võistkonda läbisid raja edukalt. Lisaks eestlastele osalesid patrullvõistlustel Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Läti ja Leedu sõjakoolide õppurid.Võistlus lõppes viktoriiniga sõjakooli kadetikasiinos.

Täna jätkub KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli 93. aastapäeva tähistamine traditsioonilise kadetiballiga.

KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli sünnipäevaks loetakse 3. aprilli 1919. Sõjakooli aastapäeva tähistamine praegusel moel sai alguse 1998. aastal.

Vaata ka pilte Kõrgema Sõjakooli 93. aastapäeva tähistamisest!

Kõrgema Sõjakooli 92. aastapäeva rivistus möödunud aastal

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgem Sõjakool tähistab nädala lõpul 93. aastapäeva piduliku jalutuskäigu, patrullvõistluse ja kadetiballiga.

“Kõrgema Sõjakooli aastapäeva tähistamisel on väga tähtis koht ohvitseride kasvatamise traditsioonide edasikandmisel ning see hõlmab ohvitseriks olemise mõlemat poolt – taktik ja juht maastikul ning džentelmen ballisaalis,” ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu.

Kõrgema Sõjakooli 93. aastapäeva tähistamine algab reedel kell 9 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone juurest, Riia tn 12, kadettide piduliku jalutuskäiguga Raekoja platsile koos kaitseväe orkestriga. Jalutuskäik kulgeb mööda Riia, Võru, Akadeemia, Vanemuise ja Ülikooli tänavaid. Tagasi peahoonesse liigutakse Küüni ja Riia tänava kaudu.

Jalutuskäigule järgneb sõjakooli rahvusvaheline sõjalis-sportlik patrullvõistlus, mille avab kell 9.20 Tartus Raekoja platsil KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus.

Patrullvõistlus viiakse läbi Tartu valla territooriumil ja võistlusraja pikkus on orienteeruvalt 16 kilomeetrit. Esimene võistkond stardib Lähtelt 11.15, võistluse finiš on KVÜÕA matkekeskuse tagumises väravas. Võistlusrajal on ülesanded, mis eeldavad sõjalise juhtimise põhioskuste tundmist, meeskonnatööd, sõdurioskusi ja nutikust.

Järjekorranumbrilt kuuendal patrullvõistlusel osaleb tänavu kokku 11 võistkonda. Lisaks eestlastele osalevad võistlusel Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Läti ja Leedu sõjakoolide õppurid. Võistkonnad on koostatud segaprintsiibil – kaks välismaalast erinevatest riikidest ja kolm erineva õppeaasta kadetti Eestist.

“Patrullvõistlust ei võida see, kes on eraldivõetuna kõige kiirem, tugevam ja targem, vaid see, kes suudab olemasoleva meeskonna kõige paremini tööle panna. Tahame kadette juba varakult harjutada tegutsema koostöös liitlastega ning kasvatada ühtlasi ka nendevahelist sisemist sidet,” ütles Tikerpuu.

Laupäeval, 31. märtsil kulmineerub KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli 93. aastapäeva tähistamine traditsioonilise kadetiballiga.

Kõrgema Sõjakooli aastapäeva tähistamine praegusel moel sai alguse 1998. aastal, kui esimene põhikursus korraldas teisele põhikursusele kadetiballi. Traditsiooniliselt veavad aastapäevaüritust sõjakooli juhtkonna kõrval teise õppeaasta kadetid, kes on selleks hetkeks õppinud erinevaid keeli ja etiketti ning läbinud rühma taseme planeerimise ja juhtimise kursuse.

KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli sünnipäevaks loetakse 3. aprilli 1919, kui tollane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja, mis pani aluse Eesti Vabariigi sõjakoolile. 1923. aastal liideti see koos teiste sõjaväeliste koolidega Sõjavägede Ühendatud Õppeasutisteks.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli lahtiste uste päeval räägivad põhikursuse kadetid külalistele riigikaitsest, kadetielust, tutvustavad õppe- ja eluruume, õppeasutuste sõjamuuseumi ja relvastust. Kadetikasiinos räägitakse sõjakoolide vahelisest rahvusvahelisest koostööst ning ajaloolistest traditsioonidest. Huvilised saavad infot sisseastumiseksamite ja õppimisvõimaluste kohta.

Samuti on külalistel võimalik vaadata kaitseväe taasloomise 20. aastapäevale pühendatud fotonäitust “Kakskümmend”, mis annab ülevaate kaitseväe arengust aastatel 1991-2011. Sõjakooli uksed on avatud kell 9-15, ringkäigud algavad täistundidel ja pooltundidel.

Traditsiooniliselt korraldavad Tartu kõrgkoolid kevadisel koolivaheajal koos lahtiste uste päevi, et erinevate gümnaasiumide abituriendid saaksid tutvuda edasiõppimisvõimalustega Tartus. Lisaks Kõrgemale Sõjakoolile ootavad huvilisi ka Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Lennuakadeemia ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Tartu kõrgkoolide ühise lahtiste uste päeva puhul on Tallinna ja Tartu vahel sõitmas Edelaraudtee erirong ning mitmest maakonnakeskusest on tulemas eribussid. Lähem teave www.sojakool.ee/tule-kulla/

Riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi korraldab Kõrgem Sõjakool peaaegu igal kuul. Sellel poolaastal saavad huvilised kadettide elu ja tegemistega tutvuda veel 20. aprillil ja 18. mail.

Kadettveebel Viktor Bubnov võtab vastu tänukirja vanemveebel Enn Adosonilt.

Kõrgema Sõjakooli kadetikogu andis Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes heategevusliku korjandusega kogutud pea 1200 eurot üle Eesti vigastatud sõjameeste ühingule.

„Alati ei ole kõige tähtsam raha, vaid just nende meeste-naiste moraalne toetamine ning näitamine, et neist hoolitakse ja neid ei unustata,“ ütles Eesti vigastatud sõjameeste ühingu aseesimees vanemveebel Enn Adoson oma tänukõnes. „Suur tänu kadetikogule, et olete neid vapraid mehi ja naisi meeles pidanud ning oma kampaaniaga aidanud ka teistel seda teha.”

Kadetikogu algatas heategevusliku raha kogumise kampaania koostöös Eesti vigastatud sõjameeste ühinguga mullu detsembris ja viis 35 korjanduskasti kaitseväe ja Kaitseliidu üksustesse ja asutustesse. Annetusi koguti sõjalistel välisoperatsioonidel vigastada saanud kaitseväelaste elukvaliteedi parandamisele kaasaaitamiseks.

„Kadetikogu tänab kõiki, kes andsid oma panuse,“ ütles kadetikogu esimees kadettveebel Viktor Bubnov. „Eriti tooks esile veel kapten Jaan Kesseli ja kapten Marek Tiidruse sõjakooli 6. keskastmekursuselt, kes on olnud selle projekti põhieestvedajateks.“

Kõiki põhikursuse kadette ühendava kadetikogu eesmärk on kadettide kasvatamine ja ohvitserile vajalike omaduste arendamine, tavade ja traditsioonide järgimine ning teenistusvälise ühistegevuse korraldamine. Lisaks osaleb kadetikogu aktiivselt KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli siseste küsimuste arutamisel ja otsustamisel, tehes seda valitud esindajate kaudu.

Kolonel Aare Ermus ja kadetid Pauluse kalmistul Vabadussõja monumendi juures

Tartu rahulepingu sõlmimise 92. aastapäeval asetasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus ja sõjakooli kadetid pärjad nelja Vabadussõja mälestusmärgi juurde Tartus.

Kolonel Aare Ermuse sõnul on Tartu rahulepingu sõlmimine Eesti ajaloos vaieldamatu tähtsündmus.

„Sõjakooli kadettide ja noorte ohvitseride jaoks on väga oluline oma riigi ajaloo tundmine ja nende inimeste meelespidamine, kes Eesti nimel võideldes ohverdasid oma elu. See aitab kadettidel paremini lahti mõtestada nende rolli ja ülesandeid oma tulevases teenistuses,“ ütles kolonel Ermus.

Kolonel Ermus ja kadetid viisid pärjad Pauluse kalmistule Vabadussõja monumendi juurde, Tartu vabadussamba Kalevipoeg jalamile ning Raadi kalmistule Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale ja Julius Kuperjanovi hauale, kelle surmast möödus täna 93. aastat.

Vaata ka galeriid!

Kotkaristi IV klassi teenetemärgi saab teiste hulgas presidendilt Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu, kes on kaitseväe õhutõrjevõime üks loojaid.

„Olen lähtunud põhimõttest, et tööd tuleb teha südamega. Nõnda, et see pakuks rahulolu endale ja läheks korda ka suuremale hulgale inimestele. Mul on hea meel, et minu tehtud töö on pälvinud nõnda kõrge tunnustuse,“ ütles kolonelleitnant Tikerpuu.

Kolonelleitnant Tikerpuu teenib kaitseväes alates 1993. aastast. Alates 1997. aastast on ta teeninud erinevatel ametikohtadel Õhutõrjedivisjonis – olnud rühma-, patarei- ja operatiivsektsiooni ülem ning Õhutõrjekooli ülem. Aastail 2009-2011 teenis kolonelleitnant Tikerpuu Kirde Kaitseringkonna Õhutõrjepataljoni ülemana.

Esimese Eesti kodanikuna pärast 1938. aastat saab Kotkaristi I klassi teenetemärgi Eesti kaitsejõudude ülesehitaja, eelmine kaitseväe juhataja, kindral Ants Laaneots. Presidendilt saab Kotkaristi IV klassi teenetemärgi ka major Toomas Susil, kelle tööks oli Ämari lennubaasi arendamine NATOga koostöövõimeliseks lennuväljaks.

Kotkaristi V klassi teenetemärgi mõõkadega saab demineerimismeeskonna ülemana mullu NATO operatsioonil Afganistanis suure hulga lõhkekehi kahjutuks teinud leitnant Martin Meos. Kotkaristi kuldristi mõõkadega saavad möödunud aastal Afganistanis teeninud Estcoy-12 parameedik seersant Andres Soosaar, kes haavatut abistades näitas üles isiklikku vaprust, tegutsedes sealjuures kiirelt ja otsustavalt ja Estcoy-12 sõdur kapral Tarmo Lepik.

President Ilves annab teenetemärgid üle 23. veebruaril.

Kõrgem Sõjakool pani pärja 1. detsembri riigipöördekatses langenud kadettide mälestusmärgile.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldas täna hommikul kell 5.25 Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees rivistuse 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatses langenud kadettide mälestuseks.

„Need neli koolivenda, kes andsid ära kõige kallima mis neil on – oma elu, on eeskujuks kõigile kadettidele. Kui olukord nõuab, oleme ka meie valmis Isamaa kaitseks välja astuma,“ ütles sõjakooli Kadetikogu esimees kadettveebel Viktor Bubnov.

Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida 1924. aasta 1. detsembri mässukatse käigus varahommikul rünnati. Kadetid lõid mässajad tagasi, neli kadetti langes võitluse käigus. Need neli meest – Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras on sümboolselt igavesti Kõrgema Sõjakooli nimekirjas.

Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu rõhutas langenute mälestusmärgi juures kõneldes, et neli kadetti andsid oma elu Eesti Vabariigi püsimise eest. „Nii, nagu see ausammas on tunnistuseks nende vaprusele ja ennastsalgavusele, olgu ta ka meeldetuletuseks meile, et oleksime vähemalt sama valvsad kui olid kadetid 87 aastat tagasi,“ ütles Tikerpuu.

Rivistuse järel viisid kadetid pärjad langenute haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul ning panevad pärjad Raadi kalmistule Tartus, Laiusevälja kalmistule Jõgeval ja Vastseliina kalmistule Võrumaal.

1924. aasta kommunistide riigipöördekatse eesmärgiks oli hõivata pealinna olulisemad asutused ja sõjaväeosad ning seejärel haarata võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed. Traditsioon korraldada öist rivistust sai alguse aasta pärast mässu maha surumist.

Alates 2009. aastast korraldavad Kõrgema Sõjakooli kadetid rivistust 1. detsembri mässukatses langenud kadettide mälestusmärgi ees endiste Tondi kasarmute juures Tallinnas. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävis 1941. aastal. Monument taastati vanade fotode alusel ning avati 2009. aasta 15. mail.