Loeng algab kell kuus õhtul kõrgema sõjakooli kadetikasiinos Tartus ning on avatud kõigile huvilistele.

“Aleksander Suure impeeriumi ei oleks kunagi sündinud, kui poleks tuntud jõgede ületamise kunsti,” rõhutas teema tähtsust Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste strateegia õppetooli juhataja professor Kaarel Piirimäe ning lisas, et loengut andev professor Rollinger on üks Austria enimtsiteeritud muinasajaloole spetsialiseerunud teadlasi.

Prof.Dr. Rollinger on Innsbrucki ja Helsingi ülikoolide professor ning vana Lähis-Ida ja antiigiaja ajaloo tunnustatud asjatundja. Ta on töötanud ka Eesti Teadusagentuuri eksperdina ning teeb laialdaselt koostööd Eesti orientalistide ja ajaloolastega Tartu Ülikoolist ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest.

Taktikaring on kõrgema sõjakooli kadetikogu korraldatav loengusari, mis annab kadettidele võimaluse kuulata välisõppejõudude ja vanemate kolleegide sõjandusalaseid ettekandeid ning arutleda aktuaalsetel teemadel.

Kõiki kadette ühendava kadetikogu eesmärk on kadettide kasvatamine ja ohvitserile vajalike omaduste arendamine, tavade ja traditsioonide järgimine ning teenistusvälise ühistegevuse korraldamine. Lisaks osaleb kadetikogu aktiivselt kõrgema sõjakooli siseste küsimuste arutamisel ja otsustamisel, tehes seda valitud esindajate kaudu.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis saab ohvitseri baashariduse kõigis kolmes väeliigis.

Haridus- ja Teadusministeerium kiitis täna heaks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste  rakenduskõrgharidusõppe õppekava „sõjaväeline juhtimine õhuväes“ uusversiooni, olulisemate muudatustena lüheneb Kõrgema Sõjakooli õhuväe kadettide õpe poole aasta võrra ning lisandub uus õhuoperatsioonide eriala.

„Uus õhuväe õppekava on kvalitatiivse töö tulemus, mis tugineb saadud kogemustel ja õhuväega koostööl. See on märk sellest, et õppeasutused ja kaitsevägi on pidevalt arenev ning muudatustega kaasakäiv organisatsioon,“ ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus.

Uue õhuväe õppekava kestus on analoogselt maa- ja mereväe rakenduskõrgharidusõppe õppekavadega kolm aastat ning õppe maht 180 EAP-d. Õppekava võimaldab spetsialiseeruda õhuoperatsioonide, õhuseire või lennuvälja erialale.  Uuele õppekavale hakatakse Kõrgema Sõjakooli õhuväe põhikursuse kadette vastu võtma alates käesolevast aastast.

„Uus õhuväe õppekava on laiapõhjalisem ning tehtud muudatused tagavad õhuväele lõpetajad, kelle erialane spetsialiseerumine ja omandatud pädevused on kooskõlas lõpetamisjärgse teenistuskohaga,“ ütles  KVÜÕA õppekavade arendamise nõunik Nele Rand.

Praegu õppivad õhuväe kadetid jätkavad õpinguid kolme ja poole aastase õppekava alusel, spetsialiseerumisega lennuväljaohvitseri või radari- ja sideohvitseri erialale. KVÜÕA õpetab  õhuväelasi välja koostöös Eesti Lennuakadeemiaga. Väeliigipõhiseid õppeaineid õpetavad õhuväeohvitserid, lennundusalaseid aineid lennuakadeemia õppejõud.

Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. Sel aastal saab sisseastumisdokumente esitada 25. juunist kuni 7. juulini.

Sõjaväeline juhtimine õhuväes – rakenduskõrghariduse õppekava

Sõjakooli põhikursuse kadetid rääkisid noortele riigikaitsest ja sõjakoolis õppimisest, tutvustasid õppe- ja eluruume ning kaitseväe relvastust ja varustust. Huvilised said külastada õppeasutuste sõjamuuseumi ning infot sisseastumiskatsete ja õppimisvõimaluste kohta.

„Mina jäin külastusega rahule, sest õpilased kuulsid kõike põhilist informatsiooni õppimisvõimaluste- ja tingimuste ning ohvitserikarjääri kohta. Olen sõjakooli lahtiste uste päevi alati ka teistele riigikaitseõpetajatele soovitanud ja meil endal on see koos mõne väeosa külastusega kindel iga-aastane projekt, mis käib riigikaitsekursuse läbimise juurde,“ ütles Toila ja Sillamäe Gümnaasiumi riigikaitseõpetaja Ivar Rooma.

Aprillikuu lahtiste uste päeva külastas üle 300 kooliõpilase Elvast, Narvast, Koselt, Kiviõlist, Laevast, Sillamäelt Toilast, Tartust, Tallinnast ja Valgast.

Riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi korraldab Kõrgem Sõjakool peaaegu igal kuul. Sellel poolaastal on huvilistel võimalus tutvuda kadettide elu ja õppega veel 31. mail.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. Sel aastal saab sisseastumisdokumente esitada 25. juunist kuni 7. juulini.

Patrullvõistluse parimasse võistkonda kuulunud kadetid Gert Lehiste ja Jüri Saar lahendamas kauguste määramise ülesannet.

Reede õhtul Tartus lõppenud Kõrgema Sõjakooli patrullvõistluse võitis Eesti, Läti ja Rootsi kadettide võistkond 19 trahvipunktiga koosseisus Sander Karask, Gert Lehiste ja Jüri Saar Eestist, Aigars Engelis Lätist ja Christoffer Östlund Rootsist.

Teise koha saavutas 27 trahvipunktiga võistkond kuhu kuulusid Eesti kadetid Gert Ristla, Allar Olesk ja Mert Meiessaar ning Lars Veiss-Pedersen Taanist ja Armands Logins Lätist. Kolmandaks tuli 32 trahvipunktiga võistkond koosseisus Veli-Juhan Veiman, Janari Kasemets ja Martin Veermets Eestist ning Paulina Wawrzyczny Poolast ja Heino Bruun-Jacobsen Taanist.

Patrullvõistlus algas relvatestidega sõjakooli lasketiirus. Seejärel liikusid võistkonnad maastikule, kus neil tuli läbida enam kui 15 kilomeetrine võistlustrass ning lahendada viies kontrollpunktis meeskonnatööd, loovust  ja teadmisi nõudvaid ülesandeid. Ülesanneteks olid takistusriba läbimine, granaadiheited õppegranaadiga, kauguste määramine ja sõnumite edastamine abivahenditeta distantsilt. Viimases kontrollpunktis, Tartu Kunstimuuseumis, pidid tulevased ohvitserid demonstreerima teadmisi etiketist.

„Võistlus oli mitmekesine pannes proovile võistlejate ohvitserioskusi alates tuletellimisest kuni etiketini. Patrullvõistluse algus oli raja lumerohukuse tõttu  kindlasti raskem kui varasematel aastatel, kuid vaatamata tuisusele kevadilmale lõpetasid kõik võistkonnad edukalt,“ ütles patrullvõistluse peakorraldaja sõjakooli 16. põhikursuse ülem kapten Rene Lepik.

Teist aastat järjest olid viieliikmelised meeskonnad koostatud segakomplekteerituse põhimõttel – kolm eesti kadetti ning kaks väliskadetti Soome, Rootsi, Taani, Poola, Leedu või Läti sõjakoolidest. Kokku osales võistlusel üheksa võistkonda.

„Sõjakooli aastapäevaüritused on kui läbilõige tervest ohvitserikarjäärist, mõne hetke sisse on mahutatud väga palju erinevaid tegevusi, alates enda proovilepanekust välioludes, lõpetades kadetiballiga, kus igaüks meist peab särama oma kaaslase kõrval,“ ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem, kolonel Aarne Ermus patrullvõistluse avakõnes Raekoja platsil.

Kõrgema Sõjakooli sünnipäevaks loetakse 3. aprilli 1919. Sõjakooli aastapäeva tähistamine praegusel moel sai alguse 1998. aastal.
Kõrgema sõjakooli põhikursusel omandavad õppurid ohvitseri põhioskused ning saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud.

Kõrgema sõjakooli lahtiste uste päevad on 19. aprillil ja 31. mail, kus kadetid tutvustavad külalistele kadetielu, õppe- ja olmetingimusi.

Kõrgem Sõjakool tähistas oma 94. aastapäeva piduliku rivistusega.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgem Sõjakool tähistab oma 94. aastapäeva piduliku jalutuskäiguga läbi linna, rahvusvahelise patrullvõistluse ja kadetiballiga.

Kõrgema Sõjakooli ülemal kolonelleitnant Mati Tikerpuul on hea meel, et selline üritus igal aastal Tartus toimuda saab. „Ma tänan Tartu elanikke sõbraliku suhtumise ja meeldiva koostöö eest,“ ütles kolonelleitnant Tikerpuu. „On oluline, et Kõrgemast Sõjakoolist tulevad ohvitserid tahavad teenida Eestit kogu oma mõistuse ja jõuga. Kaitseväge ootab eest palju muudatusi ja ohvitserkond peab seisma hea selle eest, et nende muutuste tulemusena oleks kõigil Eesti riigis kindel olla,“ lisas kolonelleitnant Tikerpuu.

Aastapäevapidustused algavad homme, mil Tartusse saabub enam kui 30 liikmeline delegatsioon Taani, Poola, Soome, Rootsi, Leedu ja Läti sõjakoolidest. Esimesel päeval tutvustatakse külalistele Eesti ohvitseride väljaõppesüsteemi ja viiakse läbi ekskursioon Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hoonetes.

Reedel tähistatakse aastapäeva piduliku marsiga läbi linna. Pidulikust jalutuskäigust võtab osa ligi 150 kadetti, sõjakooli kaaderkoosseis ja välisdelegatsioonid. Pidulikule jalutuskäigule järgneb aastapäevale pühendatud rahvusvaheline sõjalis-sportlik patrullvõistlus, mis läbib ka Tartu linna.

Sõjakooli aastapäev kulmineerub laupäeva õhtul toimuva traditsioonilise kadetiballiga õppeasutuste aulas. Õhtujuhiks on kadetid kutsunud leitnant Madis Millingu ning tantsumuusikat mängib Kaitseväe orkester.

KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli sünnipäevaks loetakse 3. aprilli 1919. aastal, kui toonane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja, mis pani aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile. 1923. Aastal liideti see koos teiste sõjaväeliste koolidega Sõjavägede Ühendatud Õppeasutisteks.

Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal.

Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. Kõrgema Sõjakooli lahtiste uste päevad on 19. aprillil ja 31. mail. Kadetid tutvustavad lahtiste uste päevadel külalistele kadetielu, oma õppe- ja olmetingimusi.

Täna, 20.märtsil toimus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis lahtiste uste päev, kus huvilised tutvusid ohvitseriks õppimise võimalustega.

Kõrgema Sõjakooli lahtiste uste päeval rääkisid keskastmekursusel õppivad ohvitserid ja põhikursusel õppivad kadetid külalistele riigikaitsest, kadetielust, tutvustasid õppe- ja eluruume, KVÜÕA sõjamuuseumi ja relvastust. Kadetikasiinos räägiti sõjakoolide vahelisest rahvusvahelisest koostööst ning ajaloolistest traditsioonidest. Huvilised said infot sisseastumiseksamite ja õppimisvõimaluste kohta.

Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi abituriendi Ilja Škatovi tõi lahtiste uste päevadele huvi ohvitseri elukutse vastu.  „Tahtsin teada, millised on sisseastumistingimused, füüsilised normid ja mida üldse peab tegema selleks, et tulla siia õppima. Pärast pikka ekskursiooni pean ütlema, et sain vastused oma küsimustele ja jäin kõigega väga rahule,“ ütles Ilja, kes kuulub ka Kaitseliidu Alutaguse malevasse.

Traditsiooniliselt korraldavad Tartu kõrgkoolid kevadisel koolivaheajal koos lahtiste uste päevi, tutvustamaks gümnasistidele edasiõppimisvõimalusi. Lisaks KVÜÕA Kõrgemale Sõjakoolile võtsid huvilisi vastu ka Tartu ülikool, Eesti maaülikool, Eesti lennuakadeemia ja Tartu tervishoiu kõrgkool. Koostöös Swedbanki ja Taistoga said koolinoored sel korral Tartusse tasuta eribussidega Tallinnast, Narvast, Pärnust, Viljandist, Otepäält ja Võrust.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head haridust. Sõjakoolis koolitatakse ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste.

Riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi korraldab Kõrgem Sõjakool peaaegu igal kuul. Sellel poolaastal saavad huvilised kadettide elu ja tegemistega tutvuda veel 19. aprillil ja 31. mail. Rohkem infot www.sojakool.ee/tule-kulla

Lahtiste uste pildigalerii leiate siit.

Autahvel "Kõrgema Sõjakooli parimad õppurid"

Eile tähistasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused oma taasasutamise 15. aastapäeva õppejõududele, töötajatele ja kadettidele mõeldud aktusega ning autahvli „Kõrgema Sõjakooli parimad õppurid“ avamisega.

Õppeasutuste ülema, kolonel Aarne Ermuse hinnangul meelitab noori sõjaväelaseks õppima seegi, et kaitsevägi on suhteliselt kindel tööandja.

“Täna me anname tegelikult väga hea kvaliteediga õpet, mis meie lõpetanule annab head perspektiivid mitte ainult kaitseväes sees, vaid annab talle ka väga hea läbilöögivõime juhina, ükskõik millises valdkonnas,” selgitas Ermus.

Kadettide sõnul on ohvitseri elukutse Eestis au sees ja nad kinnitavad ülema sõnu, et õppima meelitab ka suurem kindlus tuleviku ees.

“Nii palju, kui mina olen rääkinud enda tutvusringkonnas, sõpruskonnas inimestega, siis kõige suuremaks probleemiks on pärast bakalaureuse omandamist erialase töö leidmine. Sõjakooli lõpetajatel on see selles mõttes muretu, et 100 protsenti kõigil on töökoht tagatud,” rääkis Kõrgema Sõjakooli teise aasta kadett Kristjan Muuli.

“Tegelikult mind ajendas see, et juba keskkoolis meeldisid riigikaitse ained, metsas viibimine,” ütles sõjakooli kadett Martin Veermets.

Ja kuigi viimastel aastatel on KVÜÕAsse tahtjaid keskmiselt kaks ühele kohale, sooviks Aarne Ermus näha veelgi suuremat konkurentsi.

“Sellele vaatamata me kõiki kohti täis ei võtnud, sest üks asi on kandidaatide arv, teine asi on see, et meil on väga tugev sõel ja kui me näeme, et kandidaadil jääb ühes või teises valdkonnas midagi puudu ja temast ei saa head ohvitseri, siis me pigem jätame koha komplekteerimata,” selgitas Ermus.

Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head kõrgharidust. Lisainfo sisseastumise kohta leiad ülalt menüüst.

(ERR)

„Tsiviilkõrgharidusega noored tugevdavad ja rikastavad kaitseväe ohvitserikorpust, nende oskused ja kompetents tagavad, et järjest keerukamaks muutuvas kaitseväes on piisavalt eri valdkondades ettevalmistuse saanud kaitseväelasi,“ ütles ta.

Brigaadikindral Terras rõhutas, et Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest peab saama Eesti sõjalise mõtte kompetentsikeskus. „Lisaks õppetöö läbiviimisele tuleb teil panustada ka teadus- ja arendustegevusele, toetusmehhanismid kaitseväelaste kandideerimiseks doktoriõppesse on loodud, kasutage neid.“

KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus tutvustas kaitseväe juhatajale õppeasutuste käimasolevat akrediteerimist, mille käigus hinnatakse kõrgkooli õppe- ja teadustegevuse ning uurimiskeskkonda.

„Läbitud akrediteerimised 2006. ja 2009. aastal on näidanud, et KVÜÕA õppekavad ja õppetöö ohvitseride ettevalmistamiseks on heal tasemel. Seda kinnitab ka väeosade ülemate ja liitlaste positiivne tagasiside meie lõpetajatele. Olen veendunud, et suudame end teiste kõrgkoolide kõrval välishindamise käigus tõestada,“ ütles kolonel Ermus.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Õppeasutused on sõjandusega seotud teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti Vabariigis. Alates 2010. aastast on KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis võimalik omandada ohvitseri ettevalmistus aastasel nooremohvitseride kursusel neil noortel, kel on olemas kõrgharidus ja läbitud ajateenistus.

Reedel, 8. veebruaril aset leidnud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakooli traditsioonilisel suusarännakul ja teatevõistlusel olid edukad kaadrikaitseväelased.

Teatevõistlusel võidutses Kõrgema Sõjakooli kaader koosseisus kolonelleitnant Mati Tikerpuu, kapten Meelis Jõemaa, kapten Andrus Reinsten ja Indrek Kaseorg. Teise koha saavutas 15. põhikursuse esindus, kuhu kuulusid kadetid Raul Reiljan, Pauliine Nettan, Alar Hutrov ja Oliver Kelder. Kolmanda koha sai keskastmekursuse meeskond, kuhu kuulusid major Tarmo Luhaäär, kapten Mattias Puusepp, leitnant Hannes Liim ja leitnant Kristjan Leimann.

Suusapäeva eesmärgiks oli selgitada välja kandidaadid, kes esindavad Kõrgemat Sõjakooli kaitseväe meistrivõistlustel. „Lisaks läbitud kümnekilomeetrisele rännakule ja sellele järgnenud teatevõistlusele, oli oluline ka õppurite igapäevase rutiini murdmine ja õppetöösse vahelduse toomine,“ ütles Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu.

„Päev oli positiivne ja täis sportliku vaimu. Eriti hästi jäi silma 15. põhikursus, kes elas aktiivselt kaasa suusavõistlusele ning võitis ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste vastlapäeval pikima liu auhinna,“ kiitis kolonelleitnant Tikerpuu õppureid.

Kõrgema Sõjakooli 15. põhikursuse kadett Raul Reiljani sõnul motiveerivad sellised üritused spordile pühenduma.

Teatevõistlusel tuli neljaliikmelistel võistkondadel läbida kaks korda 1,5 kilomeetrine ring – kokku 12 kilomeetrit. Parim meeskond läbis selle ajaga 41 minutit ja 20 sekundit. Võistlusele eelnes suusarännak, kus ligi 150 õppurit läbisid koos sõjakooli juhtkonnaga ligi kümnekilomeetrise rännaku marsruudil Paunküla – Vooremäe.

Suusarännak ja teatevõistlus moodustasid osa Kõrgema Sõjakooli spordivõistluste sarjast, kus aasta jooksul selgitatakse välja parim kooli allüksus. Suusarännak oli alates esimestest põhikursustest kuni 2007. aastani üks sõjakooli iga-aastaseid traditsioonilisi üritusi.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus ja KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kadetid asetasid täna pärjad Pauluse kalmistule Vabadussõja monumendi juurde, Tartu vabadussamba Kalevipoeg jalamile ning Raadi kalmistule Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale ja Julius Kuperjanovi hauale, kelle surmast möödus täna 94. aastat.

Eile korraldasid Kõrgema Sõjakooli kadetid lahtiste uste päeva, millest võttis osa ligi 300 koolinoort ja rühma jagu ajateenijaid Pioneeripataljonist. Lahtiste uste päevadel rääkisid sõjakooli põhikursuse kadetid külalistele riigikaitsest, kadetielust, tutvustasid õppe- ja eluruume, õppeasutuste sõjamuuseumi ja relvastust. Kadetikasiinos rääkisid kadetid sõjakoolide vahelisest rahvusvahelisest koostööst ning ajaloolistest traditsioonidest.

Riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi korraldab Kõrgem Sõjakool peaaegu igal kuul. Sellel poolaastal saavad huvilised kadettide elu ja tegemistega tutvuda veel 20. märtsil, 19. aprillil ja 31. mail.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. Sel aastal saab sisseastumisdokumente esitada 25. juunist kuni 7. juulini.